Kokkuvõte

Rahvaalgatust meie põhiseadus ette ei näe, küll aga rahvahääletuse. Põhiseaduse kolmekümneaastase ajaloo jooksul on rahvahääletust korraldatud vaid ühel korral, 14. septembril 2003, kui rahvas võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse. Lisaks põhiseaduse muutmisele annab põhiseaduse § 105 Riigikogule õiguse panna rahvahääletusele seaduseelnõu või muu riigielu küsimus. Tähelepanu rahvahääletuse selle sätte vastu ja ka arutluse selle üle tekitas Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni algatus korraldada rahvahääletus abielu mõiste küsimuses. Tollase valitsuskoalitsiooni kavatsus korraldada rahvahääletus tekitas tormi poliitringkondades, tulise arutelu ühiskonnas, aga samuti juristide mõningase tähelepanu rahvahääletuse juriidilisele küljele, seda nii rahvahääletuse ettevalmistamise ajal kui ka hiljem. Paraku pole otsedemokraatia ja selle ühe vormi ‒ rahvahääletuse ‒ õiguslikud ning demokraatiaga seotud küsimused ahvatlenud juriste sellesse valdkonda süüvima.

Artiklis antakse ülevaade rahvaalgatusest ja rahvahääletusest Eesti põhiseadustes ning nende instituutide kasutamise praktikast. Ülevaade hõlmab kõiki Eesti põhiseaduslikke akte alates 1919. aasta Eesti Vabariigi valitsemise ajutisest korrast kuni 1992. aasta põhiseaduseni.

• rahvas
,
• rahvahääletus
,
• põhiseadus
,
• põhiseaduse muutmine