et Juridica ajakiri 2025/10-11 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_austatud_lugeja_ <p>Austatud lugeja!</p> <p>Küllap ei vaidle keegi vastu sellele, et õiguspsühholoogia – kõige laiemas tähenduses, hõlmates ka kohtupsühholoogiat ja -psühhiaatriat – on Eestis seni olnud pigem üksikute tegijate pärusmaa. Üksi tegutsedes jääb paraku palju käsitlemata: teemad kujunevad sellest, mida ise jõuad, tahad ja oskad; tervikpilti ei teki ning tulevikusuund on paratamatult ühe inimese nägu. Valdkond sumbub, kui inimese jaks vaibub.</p> <p>Seda suurem oli meie endi üllatus, kui suutsime kokku viia ja koos kirjutama suunata nii palju eri valdkondade esindajaid, et Juridicas ilmub esmakordselt mitte üks, vaid lausa kaks topeltnumbrit õiguspsühholoogiateemalisi artikleid (etteruttavalt: ka Juridica 2026/1-2 saab olema õiguspsühholoogiale pühendatud). Arvestades, kui tugevalt on see valdkond mujal maailmas arenenud, ei saa me öelda, et oleksime n-ö ette kirjutanud. Pigem oleme tegelenud järele jõudmisega – püüdnud kajastada seda, mis mujal juba kanda kinnitanud.</p> <p>Oleme südamest tänulikud kõikidele autoritele ja ka retsensentidele, kes olid nõus sellesse mahukasse ettevõtmisse panustama, ja samuti neile, kes on seda seni üksildast rada varem käinud. Täname ka Juridica toimetust, kes mammutprojektiks kujunenud ettevõtmisse kartmatult sukeldus. Loodame väga, et see projekt ei jää üksikuks sähvatusesarnaseks pingutuseks, vaid saab millekski suuremaks. Tööpõld on ilmatu lai, kursustest täiendõppeprogrammideni, artiklitest raamatuteni, üksiku uurimisküsimuse lahendamisest suurte teadusprojektideni ja nende tulemuste praktikasse juurutamiseni. Käesolev number näitab, et õiguse ja psühholoogia ühisosa on märkimisväärne ning tahtmise korral oleme võimelised palju enamaks, kui seni oleme arvanud.</p> <p>Selles valguses on väga sümboolne, et juba 13. veebruaril 2026 toimub Karistusõiguse Jutla 5. aastapäeva konverents „Psühholoogia kohtu all: teadus õigusemõistmise teenistuses“. Konverentsil keskendume sellele, kuidas teaduslikud teadmised psüühika toimimisest ja inimkäitumisest saavad muuta õigusteadust ja -praktikat usaldusväärsemaks ning teadlikumaks. Teisisõnu: konverents on õiguspsühholoogia teemalise erinumbri loomulik jätk ja laiendus.</p> <p>Õiguspsühholoogia ei ole juristile lihtsalt kasulik teadmiste täiendus – see on juura jaoks määrava tähtsusega. Igapäevaselt lahendame küsimusi seoses inimese käitumise, arengu, otsustamise ja tajudega. Just psühholoogid ja psühhiaatrid on need, kellel on teaduslik teadmine selle kohta, millest meie menetlused on läbi imbunud. Jätkugu juristidel ainult julgust ja tarkust küsida, kuulata ning arutada.</p> <p>Nüüd, kus „laegas“ on avatud ja mitmed teemad läbi kirjutatud, on selgem ka pilt sellest, mida psühholoogid ja psühhiaatrid saavad juura heaks teha. Loomulikult ei pruugi kõik ajakirjas kõlama jäävad seisukohad lugejale meeldida või esmapilgul olukorda selgemaks teha. Autorid on kindlasti tänulikud argumenteeritud ja tõenduspõhiste edasiarenduste eest, mida Juridica heal meelel ka tulevikus avaldab. Juba topeltnumbritest leiab erinevaid, kohati suisa vastandlikke seisukohti. Kindlasti ei piirdu erinumbris kajastatud teemadega käitumisteaduste ja juura kokkupuutepunktid – kõikjal, kus on inimene, on ka psühholoogial midagi öelda.</p> <p>Peamine on, et dialoog on juba tekkinud. Ainult ühiselt on võimalik kaardistada, kuidas saaksime töötada paremini, efektiivsemalt ja tõenduspõhisemalt kui seni – ja ikka rohkem koos, vähem eraldi. Seda kõike selleks, et juura ei oleks elukauge, vaid kooskõlas teadusliku teadmisega inimkäitumisest ja -mõtlemisest. Seda kõike õigusemõistmise õigluse hüvanguks.</p> <p>Erinumbri kaastoimetajad:</p> <p>Anneli Soo Annegrete Palu Mari-Liis Mägi</p> <p>Artiklite valmimisele aitasid mh retsensentidena kaasa Katrin Eino ja Marina Cojocaru, Tiina Kompus, Pirko Tõugu, Margit Jäätma, Erkki Hirsnik, Elina Elkind ja Laureen Hansmer. Oleme teile väga tänulikud!</p> 2025-12-15 16:08:54 Anneli Soo, Annegrete Palu, Mari-Liis Mägi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_ekspertiiside_kvaliteedi_tagamine_eestis_kriminaalmenetluses_l_bi_viidava_ps_hikaeksperti Eestis puuduvad andmed psüühikaekspertiiside kvaliteedi kohta. Vestlustest kohtunike, kohtumenetluse poolte ja ekspertidega ning neid ühendavate erialaseltside esindajatega käivad aga ikka ja jälle läbi samad märkused: ekspertiiside kõikuv kvaliteet, asjatundmatud küsimused ekspertidele ja sellest tulenevalt mõnikord suisa eksperdi pädevuse piire ületavad vastused, ekspertiiside määramine seal, kus pole vaja, ja määramata jätmine seal, kus on vaja. Pole vahet, kas tegemist on kriminaal- või tsiviilkohtumenetlusega, samu muresid jagub mõlemasse. Käesolevas artiklis selgitavad autorid teaduskirjandusest lähtudes psüühikaekspertiiside olulisust ning sellest johtuvalt nende kvaliteedi tähtsust. Seejärel analüüsivad autorid Eestis psüühikaekspertiiside tagamisele suunatud õiguslikku raamistikku ning kvaliteedi tagamise võtmeisikuid. Teemakäsitlus on kriitiline, s.t lisaks hetkeolukorra kaardistamisele teevad autorid ettepanekuid ka süsteemi muutmiseks. Eelkõige keskenduvad autorid oma taustast lähtudes kriminaalmenetluses läbi viidavatele psüühikaekspertiisidele, kuid puudutavad teatud aspektides võrdlevalt ka tsiviilkohtumenetluse reeglistikku. 2025-12-15 16:18:42 Anneli Soo, Annegrete Palu, Mari-Liis Mägi, Sten Lind http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_soovitused_kvaliteetsete_ps_hikaekspertiiside_tegemiseks_kriminaalmenetluses Psüühikaekspertiisid jagunevad Eestis kohtupsühhiaatriaekspertiisideks, psühholoogiaekspertiisideks ning kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisideks. Viimast viivad läbi psühhiaater ja kliiniline psühholoog ühiselt. Psüühikaekspertiiside vormilised nõuded sätestab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 107 ning napi sisulise nõude saab tuletada KrMS § 98 lõike 2 punktist 3, mille kohaselt peab ekspert tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse. Ülejäänu sisulist kvaliteeti puudutava on seadusandja jätnud kohtupraktika ja ekspertide kujundada. Artikkel annab teaduskirjanduse põhjal ülevaade parimatest rahvusvahelistest praktikatest, mis puudutavad psüühikaekspertiiside sisu, ning koostab nendest tulenevalt soovitused, millele eksperdid saaksid ekspertiiside tegemisel tugineda ja mida menetlejad saaksid silmas pidada, kui neil tuleb ekspertiisiakti kvaliteeti ja kõlblikkust tõendina hinnata. Artikli esimeses osas antakse ülevaate, mis on psüühikaekspertiis ja kellel on pädevus seda läbi viia. Teises osas tuuakse välja see, mida ühe psüühikaekspertiisi raames peaks tegema ja mida seejuures silmas pidama. Kolmas osa keskendub sellele, milline tulem peaks välja nägema, olenemata sellest, mis ekspertiisi menetleja tellib. 2025-12-15 16:29:25 Mari-Liis Mägi, Annegrete Palu, Anneli Soo, Tambet Grauberg, Madis Parksepp http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_kas_siseveendumus_v_i_statistiline_regressioon_retsidiivsusriski_t_endusp_hine_hindamine_ Kriminaalmenetluses on inimkäitumise analüüs ja selle prognoosimine pea igapäevane tegevus. Eestis tuleb kohtul teha prognoosotsuseid näiteks siis, kui otsustatakse kahtlustatava vahistamise üle; karistuse täitmisele pööramata jätmise üle, arvestades süüdistatava isikut; karistuse kandja ennetähtaegse vabastamise üle või kaalutakse inimesele karistusjärgse käitumiskontrolli määramist. Samuti tuleb prognoosida inimese käitumist sundravi kohaldamisel ning selle lõpetamisel raske psüühikahäirega isikute puhul. Kui lähtuda karistuse määramise eripreventiivsetest põhimõtetest, tuleks eespool nimetatud tegevuste puhul kaaluda kas varem määratud või võimalike edaspidiste sanktsioonide proportsionaalsust edaspidise õigusvastase käitumise paradigmas. Kuigi Riigikohus on pidanud vajalikuks korduvalt täpsustada, millistest asjaoludest kohtunik selliste prognoosotsuste tegemisel peaks lähtuma, ei ole autorite hinnangul tänini selge, kuidas täpsemalt ja milliseid tõendeid kasutades peaks kohus oma siseveendumuse kujundamisel lähtuma. Samuti ei ole tähelepanu pööratud soovitatud asjaolude või tegurite ennustusjõule retsidiivsuse osas, kuigi see peaks olema prognoosi kontekstis olulisim faktor. Käesolevas artiklis antakse ülevaade retsidiivsusriski hindamise olemusest, tõenduspõhistest alustest ja rakendamise võimalustest eeskätt tingimisi ennetähtaegse vabastamise näitel. Autorite eesmärk on tekitada laiem diskussioon, mis puudutab tõenduspõhise metoodika ja eksperdiarvamuse kasutamist prognoosotsuste tegemisel retsidiivsuse hindamise kontekstis. 2025-12-15 16:38:05 Margus Veem, Erkki Hirsnik, Tiina Kompus, Mari-Liis Mägi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_juristide_l_bip_lemine Läbipõlemine on juristide seas levinud probleem, mida sageli ei teadvustata ega osata ennetada. Artikli eesmärk on juhtida tähelepanu juristide seas levinud läbipõlemissündroomile, samuti ärgitada nii juriste kui ka tööandjaid läbipõlemist märkama ning mõtlema selle ennetamisele ja sellest tulenevale kasule nii töötajale kui ka asutusele. Artikkel käsitleb läbipõlemise ja stressi tähendust, läbipõlemise ja psüühikahäirete levimust juristide seas, läbipõlemise riskitegureid ning ennetusmeetmeid nii indiviidi kui ka organisatsiooni tasandil. 2025-12-15 16:53:22 Marko Neeme, Eerik Kesküla http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_ps_hholoogia_eriteadmiste_usaldusv_rsus_ps_hhonoomiline_aspekt_ja_heausksed_ebat_psed_tlu Professionaalse psühholoogia eriteadmised, väljendatuna selle ala spetsialisti arvamustes ja hinnangutes, võivad mõjutada õigusemõistjate arusaamu, hinnanguid ja lõppkokkuvõttes ka nende otsuseid. Paraku ei ole psühholoogia spetsialistide poolt esitatud hinnangute usaldusväärsuse tase ühtlaselt kõrge, vaid kõigub suurtes piirides. See sõltub nii kõne all oleva juriidilise menetluse ja seal kasutatava teabe sisust (sh tehioludest), tunnistajate, kannatanute ja süüdistatavate ütluste kui tõendite suhtelisest osakaalust kui ka psühholoogia valdkonnast, mille eriteadmistest jurist abi ootab. See artikkel pakub ühe psühholoogi faktilistel eriteadmistel ning erialasel intuitsioonil põhineva ülevaate psühholoogia eri valdkondade raames antavate hinnangute usaldusväärsuse varieeruvuse piiridest, rõhutades täpsetele eksperimentaalsetele mõõtmistele põhinevate psühhonoomiliste eriteadmiste väärtust. Sealjuures tuuakse esile nende eriteadmiste kasutamise olulisus heauskselt antud ebatäpsete ütluste avastamisel ja lahtimõtestamisel. Lisaks oma seisukohtade teoreetilisele põhjendamisele esitab autor näiteid võimalikest kaasustest, mis käsitletavat probleemistikku ilmestavad ning lõpetab artikli eelnevalt käsitletust tulenevate soovitustega psühhonoomia juurutamiseks Eesti õiguskorrakaitse süsteemis. 2025-12-15 17:03:14 Talis Bachmann http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_t_eotsing_ristk_sitluses_k_simuste_t_bid_ja_nende_m_ju_igusem_istmisele Õigussüsteemi toimimise üks olulisemaid aspekte on tunnistajate ütluste usaldusväärsus kohtumenetluses. Ristküsitlemine on menetluslik tööriist, mille üheks eesmärgiks on kontrollida esitatud tõendite täpsust ja usutavust. Ristküsitlust võib pidada ka selliseks tõendi saamise viisiks, kus esitatavad küsimused on tegelike asjaolude väljaselgitamise seisukohast vähemalt sama olulised kui küsitletava vastused ehk ütlused. Ristküsitlemise tõhusus sõltub Eestis, nagu ka mujal maailmas, suuresti sellest, kuidas ja mida kohtumenetluse pooled – advokaadid ja prokurörid – küsivad. Artiklis antakse ülevaade ristküsitlemise eesmärgist, erinevatest küsimuste tüüpidest ja nende mõjust, ristküsitlemise õiguslikust regulatsioonist Eestis ning sellest, milliseid küsimuste tüüpe kasutatakse Eestis täiskasvanute ristküsitlemisel ning kuidas need vastavad teaduskirjanduses käsitletud soovitustele ja Eesti õigusraamistikule. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas advokaadid ja prokurörid juhinduvad teaduspõhistest küsitlemispraktikatest või mõjutavad menetlust pigem strateegilised ja taktikalised kaalutlused. Ühtlasi aitab artikkel kohtumenetlustes osalevatel praktikutel tähele panna ja mõista erinevate küsimuste tüüpide kasutamise põhjuseid ja eesmärke ning seeläbi tõhusamalt täita omi rolle inimeste ristküsitlemisel kohtus. 2025-12-15 17:10:34 Margit Gross, Jaanus Tehver http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_infokogumisest_ja_lekuulamisest_l_htuvalt_m_ndezi_printsiipidest Endine ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör Juan E. Méndez pani pärast oma ametiaja lõppu 2016. aastal kokku rahvusvahelise töörühma, mille mitme aasta pikkuse töö tulemusena valmisid 2021. aastal juhtnöörid ülekuulamiste ja infokogumise läbiviimiseks pealkirjaga „Efektiivse intervjueerimise printsiibid uurimises ja infokogumises“ (edaspidi lühendatult „Méndezi printsiibid“). Käesolevas artiklis kirjeldatakse teaduspõhiste infokogumise ja ülekuulamise põhimõtete tausta õiguspsühholoogia vaatepunktist ning tutvustatakse lähemalt Méndezi printsiipe. Autor kutsub õigusteadlasi üles analüüsima ja tegema ettepanekuid, kuidas Méndezi printsiipe Eesti õigusruumis rakendada, seda nii luureteabe kogumise eesmärgil kui ka ülekuulamistes kriminaalmenetluse raames. 2025-12-15 17:16:17 Kristjan Kask http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_kommentaar_kristjan_kase_artiklile_infokogumisest_ja_lekuulamisest_l_htuvalt_m_ndezi_prin Autor ei jaga romantilist visiooni, justkui oleks Eestis kehtiv seaduslik raam ja praktika harmoonilises tasakaalus Méndezi printsiipidega. Ta väidab, et tegelikult see nii ei ole. Ehkki Eestis on üsna hästi õiguste tasakaalu kirjeldusega seaduses, siis praktikas kurdavad menetlustoimingule allutatud isikud, et nad jäetakse sageli infosulgu (või siis ei arvestata sellega, et selles olukorras on isikul raskendatud saada aru oma õigustest) või surutakse varasemate võimu demonstreerivate žestidega isiku moraal nii alla, et ta on valmis igasuguseks, ka ennast ilmselgelt kahjustavaks koostööks. Kaitsealused on väitnud, et intellektuaalse vastupanutahte murdmise järel on nad lihtsalt nõustunud protokollile alla kirjutama. Kahjuks ei ole neid kahtlusi saanud mõistlikult kontrollida, sest Eesti reaalsus on jätkuvalt pabertoimik, paberkandjal protokoll ning teadmata ajast ja põhjusel menetleja poolt käskivas kõneviisis kõlav suunis selle kohta, kuidas ülekuulamisprotokolli lõppu tuleb märkuste reale omakäeliselt kirjutada „Protokoll koostatud minu sõnade järgi, läbi loetud ja vastab tõele“. Parim viis probleemide lahendamiseks oleks asuda menetlustoiminguid dokumenteerima tänapäevaste tehniliste vahendite, mitte eelmise sajandi meetoditega. 2025-12-15 17:32:10 Andrei Svištš http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_v_ruskumused_k_itumismustrite_hindamisel_kas_silmside_asemel_peaks_t_helepanu_suunama_est Ütluste kogumisel on olulisel kohal ka nende tõepärasuse hindamine. Erinevalt üldistest intervjueerimise põhimõtetest pole seni välja töötatud teaduspõhist ja usaldusväärset metoodikat, hindamaks, kas intervjueeritava poolt edastatav info on tõene. On välja töötatud meetodeid, mille eesmärgiks on eristada tõeseid ja mittetõeseid (sealhulgas valelikke) ütluseid kas lauseehituse, sõnakasutuse või ka intervjueeritava käitumismustrite põhjal. Intervjueeritava käitumise puhul on levinud uskumus, et valet saab tuvastada konkreetsete mitteverbaalsete käitumisnähtude, näiteks pilgu vältimise või rahutute liigutuste põhjal. Sellised uskumused on tugevalt levinud nii ekspertide kui ka tavainimeste seas, kuigi nende kohta kogunenud empiirilised andmed viitavad pigem seoste nõrkusele või puudumisele. Selles artiklis antakse ülevaade levinuimatest mitteverbaalsetest käitumismustritest, mida intervjueeritavate ütluste tõepärasusele või valelikkusele viitavaks peetakse. Artikkel juhib tähelepanu üldlevinud uskumustele ja hinnangutele mitteverbaalse käitumise kohta, mida valdavalt üle tähtsustatakse. Teisest küljest aga tuuakse välja, kuidas žestid, millele laialdaselt vähe tähelepanu pööratakse, erinevad teistest käitumismustritest ning mille tõttu tasuks neile rohkem tähelepanu pöörata. Avatakse žestide keskset rolli erinevates psühholoogilistes protsessides, mis on tihedalt seotud kõne ja suhtlusega. Sellest tulenevalt arutletakse žestide jälgimise ja analüüsimise adekvaatsuse üle tõepärasuse hindamisel. 2025-12-15 17:41:24 Remy Suurna, Valeri Murnikov http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_traumateadlik_l_henemine_seksuaalv_givalla_juhtumites Artikli eesmärk on anda ülevaade seksuaalvägivalla ohvrite traumaatilist kogemust arvestava kohtlemise põhimõtetest menetluses. Artikkel on kirjutatud psühholoogide ja prokuröri koostöös, et anda teemast ülevaade eri lähtepunktidest. Artiklis lähtutakse kannatanu vaatest. See tähendab, et vaadeldakse seda, millises seisundis inimene kogetu tõttu on ning milliseid ressursse ta vajab, et subjektiivse heaolu seisund võimalikult mõistliku ajakuluga taastada. Menetlustoimingute kontekstis kirjutatakse lahti, kuidas toetada kannatanut läbi kohtuprotsessi nii, et ta suudaks võimalikult palju anda informatsiooni toimunu kohta, samas mitte kahjustades oma vaimset tervist rohkem, kui see juhtunu tõttu juba kahjustatud on. Täpsemalt mõtestatakse artiklis traumaatilise kogemuse mõju inimese toimimisele, et see aitaks kannatanut paremini „näha“, sealhulgas keskendutakse kitsamalt seksuaalsele väärkohtlemisele. Läbi praktiliste kogemuste kohtusaalist mõtiskletakse selle üle, millest on kasu ja millest mitte traumat kogenud inimese keskses menetlusprotsessis. Lõpetuseks sõnastatakse ühiselt soovitused, kuidas traumat kogenud inimest ette valmistada menetluses osalemiseks, toetada teda menetlustoimingutes (mh kohtuprotsessil osalemine) ja tema tavaellu integreerimisele kaasa aidata (kui otsus on kohtus langetatud). 2025-12-15 17:47:39 Saskia Kask, Monika Vändra, Kaia Kastepõld-Tõrs http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_eesti_noorte_radikaliseerumine_p_hjused_ja_sobiva_deradikaliseerumisprogrammi_alused Viimastel aastatel on äärmuslike ideoloogiate levik ja inimeste koondumine äärmuslikesse organisatsioonidesse kujunenud paljude riikide jaoks tõsiseks väljakutseks. See ohustab ühiskonna sidusust, soodustab polariseerumist ning suurendab poliitiliselt motiveeritud vägivalla riski. Kuigi radikaliseerumine seondub sageli täiskasvanute tegevusega, siis järjest enam on see probleem ka noorte seas, kelle mõjutatavus, kuuluvusvajadus ning identiteediotsingud muudavad nad äärmuslike ideoloogiate suhtes haavatavaks. Eesti kontekstis on seni olnud otseseid kokkupuuteid radikaliseerunud noortega vähe. Sellest hoolimata on esinenud juhtumeid, mis viitavad selgelt probleemi olemasolule ja kasvavale aktuaalsusele. Käesolev artikkel tugineb Jana Laht-Ventmanni Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööle ning käsitleb noorte radikaliseerumise ja deradikaliseerumise mehhanisme Eesti kontekstis. Tuginedes Eesti ekspertidega tehtud intervjuudele ning Põhja- ja Kesk-Euroopa sekkumisprogrammide analüüsile, otsib artikkel vastust küsimusele, millised on Eesti noorte radikaliseerumise põhjused, millised sekkumisviisid on sobivad Eesti radikaliseerunud noorte puhul ja millistele põhimõtetele peaks vastama Eestis rakendatav deradikaliseerumisprogramm. 2025-12-15 17:57:18 Jana Laht-Ventmann, Heidi Maiberg http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_alaealistele_igusrikkujatele_suunatud_mittekaristuslikud_sekkumised_eestis_uuringul_p_hin Artikkel annab tõenduspõhise ülevaate mittekaristuslikest sekkumistest, mida rakendati alaealiste õigusrikkujate suhtes Eestis pärast 2018. aastal läbi viidud alaealiste erikohtlemise reformi. Reformi eesmärk oli liikuda karistuslikult lähenemiselt mittekaristuslikule, käsitades alaealisi eeskätt abivajavate lastena, mitte kurjategijatena. Artikkel tugineb Siseministeeriumi tellitud 2024. aasta uuringule, mis analüüsis erinevate mittekaristuslike meetmete tõenduspõhisust, rakendamist ja tõhusust Eestis aastatel 2018–2023. Uuringu lähteallikateks olid kirjanduse ülevaated, intervjuud valdkonna spetsialistidega ning Politsei- ja Piirivalveametist saadud andmed. Uuringust selgub, et alaealiste õigusrikkumiste kujunemist mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas sotsiaalmajanduslik taust, perekondlik olukord, individuaalsed eripärad ja kogukonna keskkond. Kõige tõhusamad sekkumised – näiteks suulised hoiatused ja vestlused perega – on kohandatud lapse riski- ja arengutaseme järgi. Statistiline analüüs kinnitab mittekaristuslike meetmete kasutamise olulist kasvu: 2023. aastaks moodustasid need 65% kõigist rakendatud sekkumistest. Samas püsivad probleemid regionaalsete erinevuste, teenuste piiratud kättesaadavuse ning kohati ebapiisava asutustevahelise koostöö näol. Uuringu lõppjäreldus on, et reform on parandanud tulemusi, kuid edasised pingutused on vajalikud, et tagada lapsekesksete ning taastava õiguse praktikate järjepidev rakendamine kogu Eestis. 2025-12-15 18:12:34 Merle Mägi, Ene Tubelt, Janika Bachmann http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_miks_nimby_v_itleb_suurprojektide_vastu_ Menetluspraktikas on viimastel aastatel enam esile kerkinud vastupanu erinevate arendusprojektide suhtes, olles esiplaanil nii uute energeetika, infrastruktuuri kui ka tehaste loomise puhu. Sellist käitumist on sageli nimetatud NIMBY-ks, mis on akronüüm väljendist „Not In My Back Yard“ („mitte minu koduhoovis“). Artiklis käsitlevad autorid NIMBY-t eelkõige lähtudes tuuleenergeetika projektidest. NIMBY mõistet sageli väärkasutatakse, asetades kõik vastupanu väljendajad NIMBY gruppi. NIMBY gruppi kuuluv inimene ei väljenda üldist vastupanu tuuleenergeetikale, vaid vastupidi: ta pooldab seda, kuid on vastu tuulepargi olulisse kohta rajamisele. Sageli peetakse vastuseisu egoistlikest motiividest tulenevaks, kuid vastuseis võib olla kantud mitmest põhjusest: üldisest vastuseisust kõige suhtes, oluliste lähedaste negatiivsest hoiakust, keskkonnahoiakutest, poliitilisest hoiakutest, vähesest usaldusest kohaliku omavalitsuse või arendaja suhtes, kuid ka ebaõnnestunud kaasamisest. Kaasamisel ja kaasamisel võib olla suur vahe. Kaasamine ei ole üksnes riigi ülesanne. Tõhus protsess eeldab koostööd arendaja ja riigi vahel, kus rollid on selgelt jaotatud. Kaasamise edukus ei sõltu ainult seaduse detailsusest, vaid sellest, kuivõrd sisuliselt on kaasamine planeeritud. Sisukas kaasamine seisneb ka tuulepargile sobiva asukoha leidmises, teades, et industriaalsete alade ja raudteede või sõiduteede äärde planeeritud park suurema tõenäosusega tekitab asukoha valikust tulenevalt juba vähem vastupanu, samas on looduskauni koha puhul vastupanu tõenäosus suurem. Kaasamise ajastus, eesmärgipärasus ja efektiivsus on tegurid, mis mõjutavad tugevalt vastupanu olemasolu ja selle ületamist. Edukas kaasamine ei seisne ainult kaasamiskoosolekute korraldamises, vaid pideval osapoolte omavahelisel suhtlusel, ka näost-näkku suhtlusel. Arvestades vastupanu soodustavaid ja vähendavaid tegureid, on võimalik eduka planeerimise ja läbimõeldud kaasamise korral muuta protsess sujuvamaks. 2025-12-15 18:37:10 Katarina Kliit, Elina Lumiste http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_karistus_iguse_jutla_5_juubelikonverents_ps_hholoogia_kohtu_all_teadus_iguse-_m_istmise_t <p>Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakond, psühholoogia instituut ja arutelude sari Karistusõiguse Jutla korraldavad <strong>13. veebruaril 2026</strong> klubis Gutenberg (Kastani 42, Tartu) Jutla 5. juubelikonverentsi.</p> <p>Juubelikonverents keskendub küsimusele, kuidas teaduslikud teadmised psüühika toimimisest ja inimkäitumisest rikastavad õigusteadust ja -praktikat, muutes neid usaldusväärsemaks ning kvaliteetsemaks.</p> <p>Konverentsil tutvustame ajakirja <em>Juridica</em> erinumbrit, mis käsitleb õiguse ja psühholoogia kokkupuutepunkte. Erinumber on valminud juristide ning õigus- ja kohtupsühholoogia ning -psühhiaatria ekspertide koostöös. Värskesse numbrisse on koondatud mitmesuguseid teoreetilisi ja praktilisi teemasid:</p> <ul> <li>psüühikaekspertiiside kvaliteet erinevates menetlusvaldkondades,</li> <li>teaduspõhise tõendi koht ja väärtus kohtumenetluses ning</li> <li>psüühikaekspertiiside roll lapsi puudutavates menetlustes.</li> </ul> <hr> <h2>KONVERENTSI PROGRAMM</h2> <p><span class="time">10.00-10.30</span> Hommikukohv</p> <h3><span class="time">10.30–11.00</span> Tervitussõnad</h3> <ul> <li><strong>Anneli Soo</strong>, PhD, Karistusõiguse Jutla asutaja</li> <li><strong>Priit Pikamäe</strong>, <em>dr iur</em>, õigusteaduskonna direktor</li> <li><strong>Kairi Kreegipuu</strong>, PhD, psühholoogia instituudi juhataja</li> <li><strong>Eerik Kergandberg</strong>, <em>dr iur</em>, emeriitkohtunik</li> </ul> <h3><span class="time">11.00–12.20</span> „Teadus kohtumõistmisel“</h3> <p>Modereerib <strong>Andreas Kangur</strong>, PhD, Tartu Ülikooli kriminaalprotsessi lektor. Osalevad:</p> <ul> <li><strong>Sten Lind</strong>, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik</li> <li><strong>Kai Kullerkupp</strong>, PhD, Riigikohtu kohtunik</li> <li><strong>Annegrete Palu</strong>, Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor</li> <li><strong>Andrei Švišts</strong>, Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat</li> </ul> <p>Paneel keskendub sellele, kuidas kasutada teadusteadmist õigusmenetluses nii, et see toetaks tõendite mõtestamist, otsuste põhjendamist ja põhiõiguste kaitset, tagades samal ajal menetluse õigluse. Arutame, kuidas ära tunda teaduslikku uurimist nõudvaid küsimusi ning seda, kuidas peaks kohtus hindama teadusliku tõendi usaldusväärsust. Mõtiskleme ka selle üle, kui palju saab kohtunik ise oma tarkusest järeldusi teha ja millal tuleb kaasata ekspert. Neid küsimusi käsitleme nii tsiviil- kui süüteomenetluse kontekstis.</p> <p><span class="time">12.20-13.20</span> Lõuna</p> <h3><span class="time">13.20–14.40</span> „Arvamised ajutegevuse kohta: teekond häire kahtlusest kohtulahendini“</h3> <p>Modereerib <strong>Jaanus Tehver</strong>, Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat. Osalevad:</p> <ul> <li><strong>Tiina Kompus</strong>, kliiniline kohtupsühholoog</li> <li><strong>Madis Parksepp</strong>, kohtupsühhiaatriaekspert ja Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku juht</li> <li><strong>Erkki Hirsnik</strong>, <em>dr iur</em>, Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees, kohtunik</li> <li><strong>Anneli Soo</strong>, PhD, Tartu Ülikooli karistusõiguse kaasprofessor</li> </ul> <p>Paneelis käsitleme inimese psüühikale rajatud õiguslike järelduste tegemise protsessi. Arutelu keskendub kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisidele kriminaalmenetluses. Arutame menetlejate, kohtuekspertide ja menetlusosaliste rolli üle fookusega sellel, kuidas tagada vastavate ekspertiiside ja neile tuginevate kohtulahendite kvaliteet.</p> <p><span class="time">14.40–15.10</span> Kohvipaus</p> <h3><span class="time">15.10–16.30</span> „Lapsed kohtumenetluses“</h3> <p>Modereerib <strong>Kristi Paron</strong>, laste õiguste ekspert ja koolitaja. Osalevad:</p> <ul> <li><strong>Liina Naaber-Kivisoo</strong>, Harju Maakohtu esimees, kohtunik</li> <li><strong>Karina Lõhmus-Ein</strong>, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaat</li> <li><strong>Iiris Velling</strong>, PsychEval psüühika hindamise keskuse kliiniline lapsepsühholoog</li> <li><strong>Kristjan Kask</strong>, PhD, TLÜ õiguspsühholoogia dotsent</li> </ul> <p>Paneelis küsime, kuidas kujundada ühtne ning lapsesõbralik menetluspraktika, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standardite ning psühholoogiaalaste teadmistega. Arutelu keskendub sellele, kuidas kohtumenetluses (eelkõige tsiviilkohtumenetluses) lapsi kaasatakse ja neid ära kuulatakse, kuidas arvestatakse lapse arvamusega ning millistest kriteeriumitest lähtutakse lapse arvamusele kohase kaalu andmisel tema parimate huvide kindlakstegemisel. Arutame, millised psühholoogilised teadmised ja tööriistad võiksid õigusemõistmist toetada, kuidas vältida formalistlikku lähenemist ning tagada, et laps oleks menetluses päriselt ära kuulatud ja kuulda võetud.</p> <p><span class="time">16.30 - 16.45</span> Lõpusõnad</p> <hr> <h2>REGISTREERUMINE</h2> <p>Konverentsisaali mahub 120 külalist ja need kohad jagatakse registreerimise järjekorras. Palume registreerumisvormi täiendava info lahtrisse märkida, kas eelistate osalemist kohapeal või veebi teel. Süsteem registreerib Teid esialgu ootenimekirja. Kui huvilisi on rohkem, siis kaalume veebiülekande lisamise võimalust.</p> <p>Kõigi registreerunutega võtame ühendust 2026. aasta alguses. Soovi korral väljastame osalenutele digitaalse koolitustõendi.</p> <h3>Tule, osale ja räägi kaasa!</h3> <p>Ole kursis Jutla tegemistega: <strong>Karistusõiguse Jutla | Tartu Ülikool</strong></p> <p><strong>Konverentsi partnerid ja toetajad:</strong></p> <ul> <li>Justiits- ja Digiministeerium</li> <li>Eesti Advokatuur</li> <li>PsychEval psüühika hindamise keskus</li> <li>SA Viljandi Haigla</li> <li>Tartu Ülikooli õigusteaduskond</li> </ul> 2025-12-21 19:09:53 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_juridica_tellimine_2026_aastaks 2025-12-21 19:17:32 http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_10-11_juridica_international_2026_artiklite_esitamise_t_htaeg 2025-12-21 19:22:02