et Juridica ajakiri 2018/10 http://www.juridica.ee/ Juridica Austatud lugeja! http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_austatud_lugeja_ Teie ees on Juridica selle aasta viimane number. Milline oli siis see aasta meie ajakirja pilgu läbi vaadatuna?</p> <p>Aastal 2018 tõime lugejani 72 artiklit ja see võttis enda alla 792 lehekülge. On seda palju või vähe? Arvan, et seda on just parasjagu. On olnud aegu, kus arutati Juridica mahu vähendamise üle. Oleme siiski suutnud jääda 10 numbri juurde ja minu arvates on see optimaalne.</p> <p>Kas sellise arvu kokkusaamine on lihtne? Ei ole. Võib ju arvata, et olukorras, kus iga jurist tegeleb iga päev eri juriidiliste teemade analüüsiga, sageli ka kirjapanekuga, on sealt edasi artikliteni lühike tee. Kusjuures ma arvan, et ongi. Ainult et artikliteni sageli siiski ei jõuta. Trafaretne vastus on: pole aega. Eks tõesti, sageli pole ka – aega teha korralik asi. Aga enamasti on aeg lihtsalt ettekääne. Kellel pole julgust oma mõtteid teistega jagada, kes tajub omaenese piiratust (olles sageli ülemäära kriitiline), kes kardab tagasilükkamist (tihti alusetult), kes on arvamusel, et laseb end teadmisi jagades ära kasutada. Jne, jne.</p> <p>Aga kõik ei peagi elus olema lihtne. 89 autori abiga on meil ka sel aastal õnnestunud 10 numbrit lugejani tuua. Suur tänu teile nii Juridica kui ka meie lugejate poolt, head autorid!</p> <p>Kes olid siis selle aasta autorid? Nii üllatav kui see ka pole, on Juridical sel aastal tervelt 37 (!) esmakordset autorit. Loogiline oleks arvata, et tudengid on avastanud väljundi oma vastselt omandatud teadmiste jagamiseks. Aga see ei ole nii. Lisandununud autorite hulgas on üliõpilasi ja värskeid lõpetajaid küll tervelt 13, kuid ülejäänud 24 on juba kogenud juristid. Selle üle on erakordselt hea meel. Paljuski on see tingitud selle aasta n-ö institutsionaalsetest erinumbritest (sh advokatuuri, prokuratuuri ja apellatsioonikohtute erinumber), mille koostamisel andsid tänuväärse panuse ka need inimesed, kes varasemalt Juridicas avaldanud pole. Loodame, et nad leiavad edaspidigi aega ja tahtmist oma mõtteid juristkonna avalikkusega jagada. Sest seda ju Juridica on – Eesti juristkonna foorum. Naljaga pooleks, aga deviis võiks ideaalis olla järgmine: kui sa pole x aasta jooksul midagi Juridicas avaldanud, siis pole sind Eesti juuramaasikul olemas. Lahtiseks võiks jääda vaid küsimus, mis numbri siia x asemele peaks kirjutama. Esialgu.</p> <p>Kui nüüd lähemalt vaadata, siis milline on see keskmine Juridica autor? Sooline võrdõiguslikkus oli meil sel aastal vaat et täielikult tagatud: 45 naisautorit ja 44 meest. Märkuse korras olgu mainitud, et paaril viimasel aastal on kaalukauss olnud õrnema soo poole kaldu. Aastal, kus nii mõnigi kord on räägitud juristiameti liigsest feminiseerumisest, on heameel tõdeda, et vähemalt Juridicas see nii ei pole.</p> <p>Ameti poolest on n-ö edetabel järgmine: kohtunikke ja kohtuametnikke 23, advokaate ja advokaadibüroode juriste 19, õppejõude 11, prokuröre ja muid prokuratuuri töötajaid 9, Justiitsministeeriumi ametnikke 3, muid riigiametnikke 5 ja muid juriste 6. Tudengeid ja värskelt õigusteaduskonna õpetanuid sai juba mainitud. Seega, ehkki Juridica on nime poolest õigusteaduskonna ajakiri, ei täida selle sisu kaugelt mitte ainult õigusteaduskond.</p> <p>Jätkates akadeemilisel lainel ja minnes fookusega detailsemaks, siis õppejõududest 5 olid professorid, 3 dotsendid, 2 lektorid ja 1 teadur. Asjaolust, et artikli kirjutamise ajal on pooleli doktoriõpingud, teavitas toimetust 4 autorit.</p> <p>Aasta kõige produktiivsem autor on siinkirjutaja. See oli muidugi nali, sest toimetaja veergu me statistikasse ei lülita. Tegelikult on sel aastal kõige enam kirjutanud autor Anneli Soo, kelle üht suurepärast artiklit kolmest on teil võimalik ka siinsest numbrist lugeda.</p> <p>Head lugemist, ilusat vana aasta lõppu ja produktiivset uut aastat!</p> 2018-12-31 17:52:11 Katrin Prükk Õigusriiklikud raamid preventiivse ja repressiivse riikliku sekkumise eristamisel. Selle üldine seadusandlik teostus Eestis http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_igusriiklikud_raamid_preventiivse_ja_repressiivse_riikliku_sekkumise_eristamisel_selle_ldine Riigi politseilise võimu ulatus on pöördvõrdeline inimese kodanikuvabadusega. Seetõttu tuleb politseivõimu õigusriiklikele raamidele pöörata erilist tähelepanu. Kuivõrd teatavad sündmused võivad olla aluseks põhiõigustesse sekkuvatele riiklikele meetmetele nii ohutõrje- kui ka süüteomenetluses, tõuseb muuhulgas ikka ja jälle küsimus, kas parasjagu kohaldub ohutõrjeõigus või karistusõigus. Seejuures kui politsei või muu korrakaitseorgan reageerib elulisele situatsioonile, siis teostab ta topeltfunktsiooni, mis on ühelt poolt suunatud objektiivse ohuolukorra lahendamisele, kuid teiselt poolt on samal ajal reageering süüteokahtlusele konkreetse subjekti suhtes. <br /><br /> Eeltoodud erineva iseloomuga sekkumistega seoses käsitletakse artiklis küsimust, mida tuleb pidada põhiõigustesse sekkumiseks Eesti Vabariigi põhiseaduse tähenduses ning millised põhiseaduslikud nõudmised kehtivad ohutõrjelise ja süüteomenetlusliku sekkumise eristamisele. Seejärel vaadeldakse lähemalt, millises ulatuses on Eesti seadusandja toodud eristust arvestanud riikliku sekkumise raamide kehtestamisel lihtseaduse tasandil. Seejuures on käsitluse alt välja jäetud julgeolekuseaduses reguleeritud põhiseadusliku korra kaitse ja salateenistuste temaatika (vastuluure ja teabehange), sest see moodustab omaette piiritlemisdogmaatika ning väljuks käesolev uurimistöö piiridest. Samuti võetakse artikli eseme täpsustamise huvides käsitluse keskmesse ennekõike politsei pädevuses olevad sekkumised, sest topeltiseloomuga meetmete rakendamise problemaatika on teravaim just politseilise tegevuse puhul ‒ tegutseb ju politsei muu hulgas n-ö abiametnikuna prokuratuuri ja kohtu heaks. Samas omaette temaatika moodustab topeltfunktsiooniga riiklike sekkumiste piiritlemise problemaatika, mida käesolev artikkel ei käsitle. 2018-12-31 17:52:41 Illimar Pärnamägi Kas riigisisesed maksudest hoidumise vastased seadusesätted on vastuolus riikidevaheliste maksulepingutega? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_kas_riigisisesed_maksudest_hoidumise_vastased_seaduses_tted_on_vastuolus_riikidevaheliste_ma Maksudest hoidumise vastases võitluses on viimaste aastate jooksul toimunud väga kiire areng. 2014. aasta novembris lahvatanud Luxleaks koos selle teise lainega sama aasta detsembris käivitas sündmuste ahela, mille üks olulisemaid verstaposte on aasta hiljem valminud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastane OECD tegevuskavade komplekt BEPS (ingl <i>base erosion and profit shifting</i>). Juba varem alanud protsessi tulemusena valmisid aruanded oktoobris 2015 ning kuu aega hiljem kiideti need OECD tasandil heaks. Eesti ja Euroopa Liidu kontekstis võib lisaks BEPS-ile esile tuua sellest ajendatud Euroopa Liidu maksudest hoidumise vastaste direktiivide 2016/1164 ja 2017/952 vastuvõtmise ning Euroopa Liidu ema- ja tütarühingute direktiivi muudatused. <br /><br /> Olukorras, kus riigisisesesse õigusesse lisatakse ridamisi kuritarvitustevastaseid sätteid (ükskõik kas üldisi või spetsiifilisi), tekib küsimus, kas nende uute (ning tegelikult ka varem eksisteerinud) sätete puhul võib tekkida vastuolu riikidevaheliste maksulepingutega. Käesolev artikkel ei analüüsi maksudest hoidumise vastaste sätete vastuolu põhiseaduslike õigusselguse ja -kindluse põhimõtetega, vaid keskendub nende sätete võimalikule vastuolule riikidevaheliste (maksu)lepingutega. 2018-12-31 17:53:03 Ivo Vanasaun Riigikohtu nõuandev funktsioon õigusloomes: kas ise sööme, ise joome, ise nõud ka ära toome? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_riigikohtu_n_uandev_funktsioon_igusloomes_kas_ise_s_me_ise_joome_ise_n_ud_ka_ra_toome_ Mitmes Euroopa Liidu riigis täidavad kõrgemad kohtud teiste ülesannete hulgas ka valitsusele õigusloome ettepanekute kohta nõu andva asutuse rolli. Ka Riigikohtul, kelle põhiülesanneteks on teadupärast kohtulahendite läbivaatamine kassatsiooni korras ning põhiseaduslikkuse järelevalve, on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest (PSJKS) ja aja jooksul välja kujunenud praktikast tulenevalt ülesandeid, mis väljenduvad oma seisukoha avaldamisena juba õigusloomeprotsessis. <br /><br /> Nii saab Riigikohtu nõuandev roll õigusloomeprotsessis realiseeruda kaudselt, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna (ning ka üldkohtuna) tehtud kohtulahendite kaudu. Lisaks võib Riigikogu PSJKS § 7<sup>1</sup> kohaselt esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine on otsustava tähtsusega Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduseelnõu vastuvõtmisel. Kolmanda võimalusena osaleb Riigikohus seaduseelnõude ja nende väljatöötamiskavatsuste kooskõlastamise etapis arvamuse esitajana. Nii on kujunenud olukord, kus Riigikohtul võib tekkida võimalus nii mõndagi õigusakti analüüsida selle eri küpsusastmetes. <br /><br /> Artiklis vaadeldakse lähemalt Riigikohtu selliseid nõuandvaid funktsioone õigusloomes nagu seisukoha ja arvamuse andmine, nende realiseerumist senises praktikas ja võimalikke nõuandva tegevusega seonduvaid kitsaskohti. 2018-12-31 17:53:24 Mariliis Toomiste Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded ekslike pangamaksete korral http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_alusetust_rikastumisest_tulenevad_n_uded_ekslike_pangamaksete_korral Sularahata arveldamist võib tänapäeva tingimustes üha enam pidada endastmõistetavaks tegevuseks, ilma milleta on isikul peaaegu võimatu täiel määral majanduskäibes osaleda. Juhtumid, kus ühelt arvelduskontolt teisele ülekande tegemine on teatud põhjustel vigane (n-ö ekslike maksete juhtumid), on üha tõenäolisemad tekkima. Õiguskirjanduses on selliseid olukordi peetud üheks keerulisemaks mitmepoolsete võlasuhete kategooriaks, millele on piltlikult viidatud ka kui alusetu rikastumise õiguse miiniväljale. Ühelt poolt on probleemide allikaks asjaolu, et pangaülekande teostamisega seotud võlasuhtesse on kaasatud vähemalt kolm osapoolt – makseteenuse pakkuja, tema klient (maksja) ja makse saaja –, kelle hulgast rikastumisnõude võlgniku ja võlausaldaja leidmine on sageli keeruline. Teiselt poolt tuleb arvestada Eesti kohtupraktikas ja õigusteoorias kolmnurksuhete lahendamiseks välja kujunenud põhimõtteid, mis ei pruugi aga alati sobituda alusetu rikastumise normides ja makseteenuste direktiivis ette nähtud reeglitega tagasinõuete esitamiseks. Selge on aga see, et kuna ekslike pangamaksete korral paraneb eksliku makse saaja varaline seis ilma õigusliku aluseta, tuleks õigustatud isikul leida tagasinõude esitamiseks sobiv nõude alus just rikastumisõiguses ette nähtud konkreetsete kondiktsioonide hulgast. <br /><br /> Artiklis analüüsitakse probleeme, mis tekivad õigusteoorias ja praktikas ekslike pangamaksete tagasinõudmisel alusetu rikastumise sätete alusel, ning seda nii vormilisel tasandil (küsimus nõuete esitamise suunast) kui ka sisulisel tasandil (küsimus nõude alusest). Tuginedes muuhulgas võrdlusriikide kogemusele ja rahvusvahelises praktikas välja kujunenud reeglitele, pakub autor välja lahendusi, kuidas Eesti rikastumisõiguse normide alusel oleks võimalik konkreetseid rahvusvaheliselt väljakujunenud juhtumigruppe lahendada. 2018-12-31 17:53:44 Liisbeth Lillo Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 mõju rahvusvahelise lapseröövi asjadele http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_euroopa_inim_iguste_ja_p_hivabaduste_kaitse_konventsiooni_artikli_8_m_ju_rahvusvahelise_laps Haagi 1980. aasta rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsioon on ellu kutsutud selleks, et eelkõige vanemapoolse lapseröövi korral tagada lapse võimalikult kiire naasmine tema hariliku viibimiskoha riiki, kus selle konkreetse riigi kohtud saavad lahendada vanemate vahelised vaidlused ning otsustada lapse hooldusõiguslike küsimuste üle. Seejärel saab hooldusõiguse saanud vanem otsustada lapse elukoha üle. Lapse hariliku viibimiskoha riigi kohtud on hooldusõigust puudutavate küsimuste lahendamiseks sobivaimad, sest omavad kõige paremat ligipääsu last puudutavatele andmetele. Sellise menetluskorra eesmärgiks on esimesel võimalusel taastada olukord, mis oli enne lapseröövi toimumist, seejuures last ja tema huve võimalikult vähesel määral kahjustades. <br /><br /> Õiguskirjanduses on juhitud tähelepanu asjaolule, et Eesti kohtud tõlgendavad lapseröövi konventsiooni vääralt ning jätavad liiga kergekäeliselt tagastamise otsuse tegemata, samuti sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on üha enam hakanud lapse tagastamise küsimustes läbi viima süvaanalüüsi lapse parimate huvide osas, mis ei ole lapseröövi konventsiooni alusel toimuva menetluse tuumaks. Käesolev artikkel kirjeldab kohtulahendite näitel lapse eraelu kaitse ja lapseröövi konventsioonist tuleneva tagastamise kohustuse vastuolu ning lapseröövi asjades kauem kui 6 nädalat kestvate menetluste peamisi kitsaskohti. Autor analüüsib EIK-s ja Eesti kohtutes ajavahemikul 2011‒2017 tehtud lahendeid ning võrdleb kohtute seisukohti lapseröövi asjades, et tuua välja lapseröövi konventsiooni eesmärgi mittetäitmise peamised põhjused. 2018-12-31 17:54:09 Reet Lääne Professor Jaan Sootaki jalajälg Eesti karistusõiguse reformimisel http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_professor_jaan_sootaki_jalaj_lg_eesti_karistus_iguse_reformimisel Artiklis võetakse vaatluse alla professor J. Sootaki tegevus Eesti karistusõiguse reformimisel, keskendudes isiksuse rollile ajaloos, täpsemalt õigusajaloo kujunemisel. Ühtlasi võetakse seeläbi kokku juba vaikselt unustuse hõlma vajuma hakkava karistusõigusreformi põhipunktid, mis eelnesid karistusseadustiku eelnõu väljatöötamisele asumisele. Karistusseadustiku eelnõu väljatöötamine ja selle heakskiitmine parlamendis tähistavad Eesti viimase karistusõigusreformi viimast etappi. Seeläbi on artikkel ühtlasi kummardus Eesti kehtivale karistusseadustikule kui 2002. aastal jõustunud karistusõigusreformi tüvitekstile, mille 15 aasta juubel jäi möödunud aasta septembrisse. <br /><br /> Tegemist on ettekandega professor J. Sootaki juubelikonverentsil 7. septembril 2018 Tartus. 2018-12-31 17:54:30 Priit Pikamäe Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele ja selle (võimalik) rikkumine loovutamisest keeldumise alusena Euroopa vahistamismääruse korral. Euroopa Kohtu 25. juuli 2018. a otsus asjas Minister for Justice and Equality vs. LM http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_igus_iglasele_kohtulikule_arutamisele_ja_selle_v_imalik_rikkumine_loovutamisest_keeldumise_a 25. juulil 2018 oli jälle kord võimalus rõõmustada neil, kes siiani on pidanud peaaegu automaatsena toimivat loovutamismenetlust Euroopa vahistamismääruse asjades inimõigusi põhjendamatult mittearvestavaks. Tee loovutamismenetluse inimõigussõbralikumaks muutmiseks Euroopa Kohtus algas 5. aprillil 2016, mil Euroopa Kohus langetas otsuse asjas <i>Aranyosi ja Căldăraru</i>. Selles lahendis leidis Euroopa Kohus, et kui loovutamine võib viia Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 4 ning vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 3 rikkumiseni vahistamismääruse teinud riigis, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus hindama, kas loovutataval isikul on oht sattuda sellise kohtlemise ohvriks. Selleks peab ta paluma vahistamismääruse teinud riigi õigusasutuselt kogu vajalikku lisateavet puudutatud isiku kaitsmise kohta. Kui vaatamata saadud teabele püsib vahistamismäärust täitval riigil kahtlus, et puudutatud isik ei ole vahistamismääruse teinud riigis kaitstud, peab ta vahistamismääruse täitmise edasi lükkama. Lahendi asjaolud tingisid küsimuse, kas selle põhimõtted kohalduvad ainult absoluutsetele õigustele, nagu seda on EIÕK artiklis 3 sätestatud õigus, või ka näiteks EIÕK artiklis 6 sätestatud piiratavatele õigustele. Lahendis <i>Minister for Justice and Equality vs. LM </i>vastas Euroopa Kohus sellele küsimusele jaatavalt Poola kohtusüsteemi reformide tõttu tekkinud olukorras, kus isikule ei pruugi olla tagatud õigus sõltumatule kohtumõistmisele. <br /><br /> Käesolevas artiklis antakse ülevaate nii <i>LM-i</i> otsuse faktilistest asjaoludest kui ka eelotsusetaotluses tõstatatud küsimustest, kohtujuristi arvamusest ja Euroopa Kohtu seisukohtadest ning analüüsitakse tekkinud õiguslikku olukorda. 2018-12-31 17:54:59 Anneli Soo Arvustus Uno Lõhmuse raamatule „Õigusriik ja inimese õigused“ (Ilmamaa 2018, 240 lk) http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_arvustus_uno_l_hmuse_raamatule_igusriik_ja_inimese_igused_ilmamaa_2018_240_lk_ 2018-12-31 17:55:17 Madis Ernits Rahvusvaheline õigus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_rahvusvaheline_igus Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-12-31 17:55:48 Kohtute seadus. Kommenteeritud väljaanne http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_kohtute_seadus_kommenteeritud_v_ljaanne Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-12-31 17:56:15 Juridica tellimine 2019. aastaks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_10_juridica_tellimine_2019_aastaks Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2019-01-01 13:43:36