et Juridica ajakiri 2025/5 http://www.juridica.ee/ http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_austatud_lugeja_ <p>Austatud lugeja!</p> <p>Juuni 2025. Riigikohtu esimees annab parlamendi ees ülevaate kohtusüsteemi olukorrast. Esikohtunik Kõve möönab, et kohtute tõhusus on languses ja menetlusajad pikenemas. Ühiskondlikud ootused kohtu suhtes ja asjade lahendamise kiiruse suhtes kasvavad, samas kui õigusemõistmine läheb aeglasemaks ja kulukamaks. Kohtumenetluse digiteerimise uuele tasemele viimine ei ole käivitunud. Kohtute tegevust on varjutanud ja lõhestanud nii eelarve kärpimine, kohtumajade ühendamise ja sulgemise plaan kui ka inimeste koondamise oht. Kohtusüsteemi usaldusväärsus on avalikkuse silmis vähenenud. Kohtunikud on stressis ja kohtunikkond vananeb. Töötajate voolavus on ületanud tavapärase piiri ja kohtunikueksamile tulijate arv väheneb. Samad mured aastast aastasse. Riigikogu saal aga on hõre, vaid üksikud rahvaesindajad tunnevad huvi riigi kolmanda tugisamba, kohtuvõimu, käekäigu vastu.</p> <p>Huvipuudus on kahetsusväärne, sest parlamendisaadikute töölauale on jõudnud kohtute seaduse muutmise eelnõu, mis võib kaasa tuua kohtusüsteemi olulisimad ümberkorraldused alates 2002. aastast, mil jõustus kehtiv kohtute seadus. Riigikohtu esimees toob ettekandes välja, et uus kohtuhaldusmudel tekitab kohtunikkonnas küsimusi ja kõhklusi. Kas uus süsteem on elujõuline, kas sellel on toimimiseks ja arenguks piisav finantsgarantii ning vajalik eelarve, kuidas näeb välja koostöö täitevvõimuga, kui kontrolli IT-süsteemide üle kohtutele ei anta, kuidas hakkab toimuma kohtuid puudutav seadusloome ja analüüsitöö?</p> <p>Kohtuhaldusmudeli muutmisest 30 aasta vältel saaks kirjutada eraldi teadustöö. Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute ühtse valitsemise küsimuse tõstatas juba esimene Riigikohtu esimees Rait Maruste. Teravad diskussioonid sel teemal toimusid 2002. aasta kohtute seaduse koostamisel, mida mul ministeeriumi õigusloome asekantslerina tuli kureerida. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga loodi kohtute haldamise nõukoda, kuid see oli taktikaline samm liitumisläbirääkimistel justiitsküsimuste peatüki sulgemiseks. Brüssel lihtsalt vaatas tollal sügava umbusuga Ida-Euroopa kohtusüsteemide sõltumatuse ja korruptsiooniohu peale. Justiitsminister Langi ja Riigikohtu esimehe Märt Raski pakti tulemusena jõudis 2010. aastaks Riigikokku kohtuvalitsemist muutev eelnõu, mille lasid auklikus 12 riigikohtunikku oma eriarvamuses eelnõu kohta. Seaduseks see eelnõu ei saanudki ja jääb vaid ette kujutada Raski sisetundeid, kui „omad“ noa selga lõid. Kurioosne on, et eriarvamuse kirjutanute hulgas oli ka tänane kõrgeima kohtu esimees. Hiljem on seadusega püütud lahutada kohtusüsteemist kohtulikke registreid, kuid kõik see on jäänud vastu seina jooksmiseks. Nüüd teeb siis justiits- ja digiminister uue katse kohtuhalduse lahutamiseks täitevvõimust. Kriitikud on taas platsis. Erinevaid arvamusi on avaldanud Priit Pikamäe, Aaro Mõttus, Andra Laurand jt.</p> <p>Minu hinnangul on käesoleva Juridica keskne artikkel „Kohtuhalduse reformikavast põhiseaduslikkuse vaatevinklist“, mis pärineb Tallinna Ülikooli külalisprofessori Madis Ernitsa sulest. Oma argumenteeritud käsitluses vaatleb ta küsimusi, kas on võimalik luua uut põhiseaduslikku institutsiooni põhiseadust muutmata, peatub ministeriaalse vastutuse temaatikal, analüüsib kohtute haldamise ja arendusnõukogu isikkoosseisu, huvide konflikti ning määrusandluse küsimusi. Ernits leiab, et pakutud lahendus vajaks põhiseaduse muutmist ja suur on oht, et kohtud jäävad finantsiliselt vaeslapse rolli, kui hajub poliitiline vastutus, ja seega satub ohtu kohtute sõltumatus. Notarina näen neid riske väga selgelt. Osasid notaritasusid ei ole muudetud 1996. aastast, õigusteenuse kättesaadavuse eest vastutavatel poliitikutel puudub tahe sellega tegelda, sest inimeste elu on niigi kalliks muudetud. Nii peavad notarid ise leidma õigustusi ja selgitama, miks nende teenust vaja on ja miks seda pole võimalik teha 30 aastat kehtivate tasumääradega. Kui šokolaaditahvli saab sama raha eest teha poole õhema, siis õigusteenust ei saa sama raha eest osutada poole vähem. Riigivalitsemise prioriteete vaadates on põhiseaduslik riigi tugisammas, kohtusüsteem, juba täna räästa asemel vihma alla jäetud. Riigieelarve 18 miljardi suurusest kogukulust läheb kohtuvõimule vaid 0,37%. Piisavate vahendite puudust ei asenda tegelemine kohtute haldamismudeli peenhäälestamisega ega ka tehisaru.</p> <p>Head lugemist!</p> <p>Priidu Pärna</p> <p><em>doctor iuris</em>, notar</p> 2025-08-26 10:47:08 Priidu Pärna http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_kohtuhalduse_reformikavast_p_hiseaduslikkuse_vaatevinklist <p>Riigikogu menetluses on 21. aprillil 2025 algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk nn kohtute haldamise tõhustamise eelnõu 632 SE. Eelnõu eesmärgiks on muuta esimese ja teise astme kohtute haldamise korraldust selliselt, et selle eest ei vastutaks enam justiitsminister, vaid loodav kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN). KHAN on seejuures segalegitimatsiooniga: sinna kuulub ametikoha järgi Riigikohtu esimees ning lisaks kaks Riigikogu liiget, advokatuuri juhatuse saadetud vandeadvokaat, õiguskantsler või tema nimetatud esindaja, justiitsminister või tema nimetatud esindaja ning viis kohtute täiskogu poolt demokraatlikult valitud kohtunikku. KHAN-i esimees on eelnõuga kindlaks määratud – selleks on ametikoha järgi Riigikohtu esimees.</p> <p>Kohtuhaldusmudeli eelnõu näeb ette kohtuhaldusülesannete täieliku üleandmise ministeeriumilt loodavale uuele ametile, mida nimetatakse kohtuhaldusteenistuseks, mis on allutatud KHAN-le. KHAN saaks teatud valdkondades ka määruste andmise pädevuse. Esimese ja teise astme kohtute eelarvestamine on kavandatud toimuma otsesuhtluses Riigikoguga. Kas esimese ja teise astme kohtud, kohtuhaldusteenistus või KHAN (see pole päris selge) saab eelnõu seletuskirja kohaselt põhiseaduslikuks institutsiooniks.</p> <p>Artiklis vaadeldakse küsimust, kas on võimalik luua uut põhiseaduslikku institutsiooni ilma põhiseadust muutmata; analüüsitakse eelnõu kooskõla olulisuse põhimõttega, ministeriaalse vastutuse temaatikat ja KHAN-i isikkoosseisuga seonduvaid küsimusi ning viimaks leiab käsitlemist KHAN-i määrusandluspädevuse küsimus.</p> 2025-08-26 10:49:17 Madis Ernits http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_euroopa_prokuratuuri_delegaatprokur_ride_v_line_s_ltumatus <p>Prokuröride sõltumatuse ja täitevvõimule allumise vahekorra probleem on aegumatu. Euroopa Prokuratuuri (EPPO) puhul on aga uudseks nõudeks sõltumatus liikmesriikidest ja ühtlasi nende riigisisestest prokuratuuridest. Artikkel annab ülevaate sellest, millised tegurid mõjutavad EPPO delegaatprokuröride välist sõltumatust. Õiguskirjanduses on osutatud kolmele tegurile, mis kujutavad delegaatprokuröride sõltumatusele kõige suuremat ohtu: delegaatprokuröride topeltroll üheaegselt EPPO-sse ja liikmesriigi prokuratuurisüsteemi kuulumisest tulenevalt, liikmesriigi prokuratuurisüsteemi mudelist tingitud seotus täitevvõimuga ning liikmesriigi kujundada jäetud delegaatprokuröride kandidaatide valimise protsess. Eestis nimetatakse delegaatprokurörid ametiajaks riigiprokurörideks, ent delegaatprokuröride sõltumatust on suurendatud lisatingimusega, et neile saab riigisiseseid ülesandeid anda vaid peaprokuröri otsusega, ehkki EPPO määrus seda ei nõua. Kuigi Eesti prokuratuur on formaalselt täitevvõimuga seotud, siis on valitsuse mõju prokuratuurile sedavõrd piiratud, et Eesti prokuratuurisüsteemi mudel aitab tagada ka delegaatprokuröride sõltumatust. Samuti aitavad sõltumatust kindlustada delegaatprokuröride kandidaatide leidmiseks korraldatud avalikud konkursid. Samas näitab analüüs, et delegaatprokuröride sõltumatuse tagamine on jäetud suurel määral liikmesriikide ülesandeks, mis EPPO määruse eesmärgiga saavutada delegaatprokuröridele funktsionaalselt ja õiguslikult sõltumatu staatus kokku ei sobi. </p> 2025-08-26 10:50:34 Maria Lutter, Kaie Proode http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_kaitsja_osalemine_kohtulikul_uurimisel_kriminaalmenetluses <p>Kaitsja arvamusest kohtuliku uurimise alguses peaks selguma see, millises ulatuses ta kavatseb süüdistuse kohta vastuväiteid esitada ning millises osas süüdistusaktis esitatud väiteid ja seisukohti ei vaidlustata. Kaitsja ei tohiks prokuratuuri teadlikult eksitada sellisel moel, et ta kohtulikul uurimisel ilma mõjuva põhjuseta muudab kaitseaktis märgitud varasemaid seisukohti.</p> <p>Kaitsja peaks arvestama sellega, et tõendi tähtsus on tõendi vastuvõtmise ja tõendi kogumise vajalikkust põhjendav asjaolu. Seetõttu on oluline, et kaitsja tõenditaotluse esitamisel muuhulgas põhjendaks tõendi tähtsust.</p> <p>Kaitsja peaks iga tõendi puhul kontrollima, kas prokuröri esitatav tõend on lubatav või esineb mõni aspekt, mis seab tõendi lubatavuse kahtluse alla. Kui kaitsja leiab, et esineb mõni asjaolu, mis viitab menetlusõiguse rikkumisele tõendi kogumisel, peaks ta kohtulikul uurimisel taotlema selle tõendi kõrvaldamist tõendikogumist. </p> <p>Kaitsja peaks ristküsitlusel taotlema prokuröri poolt esmasküsitlusel esitatud ilmselgelt ülemääraselt sugestiivsete suunavate küsimuste kõrvalejätmist. Selguse huvides võiks seaduses sätestada, et ülekuulamise ladusama kulgemise eesmärgil esitatud ilmselgelt ülemääraselt sugestiivsed suunavad küsimused on asjakohatud ning kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel sellised küsimused kõrvale jätta.</p> 2025-08-26 10:53:31 Meris Sillaots http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_teabehange_t_endina_kriminaalmenetluses <p>See artikkel on jätkuks 2024. aasta õigusteadlaste päevadel peetud diskussioonile teemal „Jälitus ja teabehange kriminaalmenetluses“. Varem on seda diskussiooni Juridica veergudel käsitletud kahes artiklis, millest ühe avaldas Eerik Kergandberg ning teise Tambet Grauberg ja Oliver Nääs (mõlemad Juridica 2024/9‒10).</p> <p>Pärast Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Gruusia vastu 2008. aastal ning Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja sellest ajast kulgenud sõda Ukraina vastu, mis kujunes täiemahuliseks 24. veebruaril 2022, on eriti oluline, et riigil oleks võimalus kasutada kriminaalmenetluses tõendina teavet, mida on kogutud julgeolekuasutuste seaduse alusel. Seda mitte üksnes riigivastaste kuritegude puhul, vaid laiema spektri tegude – näiteks sõjakuritegude või korruptsioonikuritegude ‒ puhul. Sõjaolukorras kogutakse vastaspoole sõjakuritegude kohta teavet eelkõige luuretegevusega ja tavapärane jälitustegevus kui kriminaalmenetluslik vahend jääb paratamatult sekundaarseks. Vaidluseta võib väita sedagi, et demokraatia toimimine ja sõjalise vastupanu võime on otseselt seotud sellega, milline on riigis korruptsiooni tase. Artiklis mõtiskletakse teemal, millised on riigi julgeoleku tagamise ja kriminaalmenetluse vahelised seosed ning kuidas riigi julgeoleku tagamise raames tuvastatut ikkagi kriminaalmenetluses tõendina kasutada saaks ja kasutama peaks.</p> 2025-08-26 10:54:41 Arnold Sinisalu, Taavi Pern, Karel Virks http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_side_asukohaandmete_t_tlemine_ohualap_hise_riikliku_ohuteavituse_edastamisel_millised_on_igus <p>Elanike teavitamine elukeskkonnast tulenevatest ohtudest on riigi ülesanne ja üks elanikkonnakaitse meetmeid. Rahvusvaheliselt on seatud eesmärk, et iga inimene peab saama ohu korral varajase hoiatuse. Eestis alustati kiire ohuteavituse arendamist aktiivselt 2018. aastal, süsteemi esimene etapp valmis 2022. aasta lõpus. Inimeste elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse tasandi õppuste korral on võimalik määratletud ohualas viibijate mobiiltelefonile ohuteavitust saata alates 19. jaanuarist 2023. Seadus nimetab seda ohualapõhiseks kiireks ohuteavituseks. Aasta hiljem lisati seadusesse õigus saata ohuteavitus ka ulatusliku sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel. Ohualapõhine kiire ohuteavitus edastatakse asukohapõhise lühisõnumina (ingl location-based SMS, Eestis kannab saatja nime EE-ALARM). Ohualapõhine kiire ohuteavitus lühisõnumiga on üks ohuteavituse edastamise kanalitest. Lühisõnumi ohualapõhiseks edastamiseks on vaja töödelda ohualana määratletud alas paiknevate mobiilseadmete asukohaandmeid. Artiklis analüüsitakse sellega kaasnevat riivet adressaatide õigustele ning lubatavust eri tüüpi sündmuste korral.</p> 2025-08-26 10:56:52 Kadi Luht-Kallas, Tarvi Ojala, Helen Ojamaa-Muru http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_olulise_vahendi_doktriin_euroopa_liidu_ja_eesti_konkurentsi_iguses_ning_selle_viimased_arengu <p>Konkurentsiõiguses nimetatakse oluliseks vahendiks ettevõtja infrastruktuuri, võrgustikku, teenust või muud sisendit, mida teisel ettevõtjal ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole tal võimalik asjaomasel kaubaturul tegutseda. Olulist vahendit omava ettevõtja puhul on tegemist turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja ühe alaliigiga. Olulise vahendi omanik või valdaja ei või keelata konkurentidele juurdepääsu olulisele vahendile ega kehtestada juurdepääsuks ebaõiglaseid tingimusi – vastasel juhul võib tema käitumine olla kvalifitseeritav turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks.</p> <p>Aja jooksul on Euroopa Liidu kohtud pidanud lahendama mitut olulise vahendiga seonduvat kaasust, mille tulemusena on kujunenud välja üsna selged hindamiskriteeriumid, mille abil saab tuvastada olulisele vahendile juurdepääsu andmise kohustuse rikkumise, ning mis panustasid ühtlasi ettevõtjate põhiõiguste ja moonutamata konkurentsi kaitsmise vahel õige tasakaalu leidmisesse. </p> <p>Artiklis antakse ülevaade nendest kohtuasjadest ning varasemast Euroopa Kohtu ja mõnevõrra ka Eesti kohtupraktikast. Artikli eesmärk on analüüsida olulise vahendi doktriini arengut kohtupraktikas ja selgitada selle praktika käigus välja kujunenud hindamiskriteeriumeid. Samuti toob autor välja viimaste digituru kaasuste (<em>Google Shopping</em> ja <em>Android Auto</em>) kontekstis tõusetunud küsimusi ja analüüsib, kas seni kujunenud olulise vahendi doktriini rakendamispraktikat võib digiturgudel jätkuvalt pidada asjakohaseks.</p> 2025-08-26 11:00:07 Natalia Mäekivi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_in_memoriam_holger_schwemer 2025-08-26 11:02:01 Madis Ernits http://www.juridica.ee/article.php?uri=2025_5_in_memoriam_tanel_kerikm_e 2025-08-26 11:02:53 Hannes Vallikivi