Kokkuvõte

Psüühikaekspertiisid jagunevad Eestis kohtupsühhiaatriaekspertiisideks, psühholoogiaekspertiisideks ning kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisideks. Viimast viivad läbi psühhiaater ja kliiniline psühholoog ühiselt. Psüühikaekspertiiside vormilised nõuded sätestab kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 107 ning napi sisulise nõude saab tuletada KrMS § 98 lõike 2 punktist 3, mille kohaselt peab ekspert tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse. Ülejäänu sisulist kvaliteeti puudutava on seadusandja jätnud kohtupraktika ja ekspertide kujundada. Artikkel annab teaduskirjanduse põhjal ülevaade parimatest rahvusvahelistest praktikatest, mis puudutavad psüühikaekspertiiside sisu, ning koostab nendest tulenevalt soovitused, millele eksperdid saaksid ekspertiiside tegemisel tugineda ja mida menetlejad saaksid silmas pidada, kui neil tuleb ekspertiisiakti kvaliteeti ja kõlblikkust tõendina hinnata. Artikli esimeses osas antakse ülevaate, mis on psüühikaekspertiis ja kellel on pädevus seda läbi viia. Teises osas tuuakse välja see, mida ühe psüühikaekspertiisi raames peaks tegema ja mida seejuures silmas pidama. Kolmas osa keskendub sellele, milline tulem peaks välja nägema, olenemata sellest, mis ekspertiisi menetleja tellib.

• õiguspsühholoogia
,
• tõendamine kriminaalmenetluses