Kokkuvõte

Küsimusele, kas tsiviilkohtumenetluses on täna probleeme, mis vajaksid lahendamist, saab vastata nii ja naa. Autori arvates kiiret sekkumist vajavat suurt probleemi ei ole. Küll oleks aeg sõnastada eesmärgid, milline võiks menetlus olla viie ja kümne aasta pärast. Väikeseid murekohti, kus saaks paremini menetlust korraldada, on hulgi. Kelle huvid probleemide nägemisel ja lahendamisel esiplaanile seada? Valikus on avalikkuse usaldus eraõiguslike vaidluste lahendamise, aga ka kohtusüsteemi vastu tervikuna, menetlusosaliste ja esindajate rahulolu, kohtunike töökoormus, riigi rahakoti suurus jne.

Silmakirjalik oleks öelda, et hea lahendusega kaitstakse kõigi huve samaväärselt. Tuleb ausalt tunnistada, et lähiaastatel „raha räägib“, s.t igasugune plaan muuta kohtupidamist ja menetlust saab realiseeruda vaid siis, kui sellega kaasneb kokkuhoid. Aga eeltoodu ei takista unistamast ega keela ideede tasandil arutelu.

Artiklis kaardistab autor tsiviilkohtumenetluse eesmärgid ja ülesanded, esitab kokkuvõtte praegu kavandatavatest muudatustest, seejärel tuuakse ära mõtisklused, mis menetluses häirib, ning lõpetuseks esitatakse ideed, mida võiks menetluses muuta.

• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid