Kokkuvõte

Olgugi et riike julgustatakse aina enam rakendama kohtunike töö lihtsustamiseks tehisintellekti, ei ole Eesti kohtusüsteem tehisintellekti kasutamisel kaugeltki esirinnas. Samas on aina võimekam tehisintellekt tungimas juristide igapäevatöösse ja ilmselt ei ole kaugel päevgi, kui kohtunikke abistavad kohtuteenistujate kõrval (või koguni nende asemel) robotabilised, mis toetavad kohtunikke õigusemõistmisel. On ju kohtunikudki inimesed, kellel peab olema võimalus kasutada oma ametialase tegevuse hõlbustamiseks tehnoloogilisi abivahendeid.

Ühest küljest võib tehisintellekt küll muuta kohtuliku õiguskaitse odavamaks, kiirendada kohtumenetlust ja ühtlustada kohtupraktikat. Teisalt võivad kohtuasja lahenduse kohta ettepanekuid tegevad robotabilised avaldada märkimisväärset mõju kohtuniku otsustusprotsessidele. Tehisintellekti efektiivsust ja väledust arvestades ei pruugi kohtunikel olla lihtne hinnata robotabilise soovitust kriitilise pilguga. Nii tekib robotabiliste kasutamisel probleem, kas robotabiline jääb pelgalt kohtuniku tööriistaks või saab temast märkamatult kulisside taga asja lahendav „kohtunik“. See on küsimus kohtuniku sõltumatusest, aga sedapuhku mitte traditsioonilises mõttes täitevvõimust või menetlusosalistest, vaid hoopis arvutist.

Eelnevat arvestades on käesoleva artikli eesmärk uurida, mil määral on robotabilise kasutamine tsiviilkohtumenetluses kooskõlas kohtuniku sõltumatuse põhimõtte kui ühe kohtupidamise aluspõhimõttega. Artiklis annab autor soovitusi selle kohta, mil viisil oleks robotabiliste kasutamisel võimalik kaitsta kohtunike sõltumatust.

• kohus
,
• õigusemõistmine
,
• tsiviilkohtumenetluse üldmõisted ja printsiibid