Kokkuvõte

Kriminaalmenetluse tõhusust takistavate asjaolude tuvastamine ning efektiivsemate regulatsioonide väljatöötamine on olnud mitu aastat arutelude keskmes. Selle tulemusena on valminud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärk on kujundada kohtumenetlus paindlikumaks ning tagada kriminaalasjade kiirem ja ratsionaalsem lahendamine. 2024. aasta sügisel toimunud 38. õigusteadlaste päevadel arutleti samuti kriminaalmenetluse pikkust mõjutavate asjaolude üle. Diskussiooni keskmes oli küsimus, milline mõju on suurtel andmemassiividel kriminaalmenetluse kestusele.

Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) puudub eraldi regulatsioon arvutisüsteemides olevate andmete uurimiseks ja tõendina kajastamiseks. Riigikohtu praktikas on arvutisüsteemides olevate andmete analüüsimist ja olulise tõendusteabe väljatoomist käsitatud vaatlusena. Paratamatult tekib küsimus, kas vaatlus üldse sobib suurte andmemassiividega seotud toimingute tegemiseks, milliseid muid võimalusi pakub KrMS ning kuidas kavandatavad KrMS muudatused aitavad kaasa suurte andmemassiivide paremale käitlemisele. Eeltoodule vastuse leidmiseks on artiklis analüüsitud, milliste menetlustoimingutega võib arvutisüsteemides olev teave jõuda menetlejani, millises ulatuses tohib arvutisüsteeme läbi vaadata, miks vaatlusprotokollidest võib olla keeruline aru saada ning millises menetluse faasis võib avaldada järeldusi ja selgitusi vaatlusprotokollis esitatud teabe kohta.

• kohtueelne menetlus
,
• tõendamine kriminaalmenetluses