Kokkuvõte

Autor ei jaga romantilist visiooni, justkui oleks Eestis kehtiv seaduslik raam ja praktika harmoonilises tasakaalus Méndezi printsiipidega. Ta väidab, et tegelikult see nii ei ole. Ehkki Eestis on üsna hästi õiguste tasakaalu kirjeldusega seaduses, siis praktikas kurdavad menetlustoimingule allutatud isikud, et nad jäetakse sageli infosulgu (või siis ei arvestata sellega, et selles olukorras on isikul raskendatud saada aru oma õigustest) või surutakse varasemate võimu demonstreerivate žestidega isiku moraal nii alla, et ta on valmis igasuguseks, ka ennast ilmselgelt kahjustavaks koostööks. Kaitsealused on väitnud, et intellektuaalse vastupanutahte murdmise järel on nad lihtsalt nõustunud protokollile alla kirjutama. Kahjuks ei ole neid kahtlusi saanud mõistlikult kontrollida, sest Eesti reaalsus on jätkuvalt pabertoimik, paberkandjal protokoll ning teadmata ajast ja põhjusel menetleja poolt käskivas kõneviisis kõlav suunis selle kohta, kuidas ülekuulamisprotokolli lõppu tuleb märkuste reale omakäeliselt kirjutada „Protokoll koostatud minu sõnade järgi, läbi loetud ja vastab tõele“. Parim viis probleemide lahendamiseks oleks asuda menetlustoiminguid dokumenteerima tänapäevaste tehniliste vahendite, mitte eelmise sajandi meetoditega.

• kohtueelne menetlus
,
• tõendamine kriminaalmenetluses