Kokkuvõte

Teoste jõudmine avalikku kasutusse ja autoriõiguse kehtivuse tähtaegade määratlemine võib rahvusvahelisel tasandil olla keeruline ja mitmetahuline küsimus, mida mõjutavad riikide erinevad õigusraamistikud, kahe- ja mitmepoolsed kaubanduslepingud ning rahvusvahelised konventsioonid. Kuigi Euroopa Liidus on autoriõiguse kehtivuse tähtajad suures osas ühtlustatud, säilivad Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides teatud erisused, mis võivad mõjutada tähtaegade määratlemist päritoluriigi väliselt ning nende teoste kasutamist piiriüleselt, luues olukordi, kus teos on ühes riigis avalikus kasutuses, kuid teises jätkuvalt kaitstud.

Rahvusvahelisel tasandil mängib olulist rolli lühema tähtaja reegel, mis võimaldab riikidel kohaldada välismaiste teoste suhtes nende päritoluriigis kehtivat tähtaega. Selle põhimõtte rakendamine sõltub aga iga riigi siseriiklikest õigusnormidest ja riikidevahelistest lepingutest, mis võivad ette näha erandeid.

Selgus autoriõiguse kehtivuse tähtaegade osas on oluline, et saavutada tasakaal intellektuaalomandi kaitse ning loomingulise vabaduse vahel. Ebaselgus autoriõiguse kehtivuse tähtaegade osas võib piirata ka juba avalikus kasutuses olevate teoste kasutamist, mistõttu on vajalik kaitsetähtaegade määratlemise põhimõtete edasine uurimine ja õigusraamistike selgitamine nii, et need teeniksid nii õiguste omajate kui ka avalikkuse huve, edendades samal ajal kultuurilise ja teadusliku loomingu kättesaadavust ja arengut.

• autoriõigus