Kokkuvõte

Eestis puuduvad andmed psüühikaekspertiiside kvaliteedi kohta. Vestlustest kohtunike, kohtumenetluse poolte ja ekspertidega ning neid ühendavate erialaseltside esindajatega käivad aga ikka ja jälle läbi samad märkused: ekspertiiside kõikuv kvaliteet, asjatundmatud küsimused ekspertidele ja sellest tulenevalt mõnikord suisa eksperdi pädevuse piire ületavad vastused, ekspertiiside määramine seal, kus pole vaja, ja määramata jätmine seal, kus on vaja. Pole vahet, kas tegemist on kriminaal- või tsiviilkohtumenetlusega, samu muresid jagub mõlemasse. Käesolevas artiklis selgitavad autorid teaduskirjandusest lähtudes psüühikaekspertiiside olulisust ning sellest johtuvalt nende kvaliteedi tähtsust. Seejärel analüüsivad autorid Eestis psüühikaekspertiiside tagamisele suunatud õiguslikku raamistikku ning kvaliteedi tagamise võtmeisikuid. Teemakäsitlus on kriitiline, s.t lisaks hetkeolukorra kaardistamisele teevad autorid ettepanekuid ka süsteemi muutmiseks. Eelkõige keskenduvad autorid oma taustast lähtudes kriminaalmenetluses läbi viidavatele psüühikaekspertiisidele, kuid puudutavad teatud aspektides võrdlevalt ka tsiviilkohtumenetluse reeglistikku.

• õiguspsühholoogia
,
• tõendamine kriminaalmenetluses