Tulemused võtmesõna otsingule: "riigivara ja -hanked"
Kärt Saar
2014 6, Lk 423 - 432
Tõhus õiguskaitsemenetlus on lahutamatu osa riigihangete reeglitest. Kui pakkujal, taotlejal või huvitatud isikul puuduks võimalus hankemenetluses antud dokumente ja otsuseid vaidlustada ning puuduks ka ...
Sandor Elias
2014 6, Lk 433 - 442
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõige 1 keelab riigiabi ehk avalikest ressurssidest ettevõtjatele makstavad toetused, sellest keelust sätestavad erandeid omakorda sama artikli teine ja kolmas ...
Merike Varusk
2014 5, Lk 374 - 384
Käesolevas artiklis analüüsitakse ravi rahastamise lepingute sõlmimisega seotud probleeme. Ravi rahastamise lepingute sõlmimine on tihedalt seotud igaühe õigusega tervise kaitsele ja riigi kohustusega ...
Kadri Härginen
2013 9, Lk 623 - 626
Eesti riigihankeõiguse juured ei ole mitte 1990. aastate alguses, vaid sarnaselt teiste õigusharudega juba Eesti esimeses iseseisvusajas. Kuigi tänapäeva ja Eesti esimese oma riigihangete seaduse vahele ...
Kadri Härginen, Mari Ann Simovart
2013 9, Lk 627 - 634
Lähemas tulevikus on oodata Euroopa Komisjoni poolt 2011. aastal avaldatud uute riigihankedirektiivide ettepanekute vastuvõtmist. Kas aga direktiivide uue kuue puhul on tegu riigihankeõigusliku revolutsiooniga ...
Priit Lember
2013 9, Lk 635 - 647
Riigihankemenetlus on oma suure turumõju tõttu kaalukas abivahend otseselt mittemajanduslike ehk horisontaalsete poliitikaeesmärkide rakendamiseks. Hankijad võivad olla horisontaalsete eesmärkide edendamises ...
Triin Väljaots
2013 9, Lk 648 - 657
Ettevõtjate vahel on tihe konkurents, mistõttu esitavad turuosalised kohati hankemenetluses konkurentide seljatamiseks hanke kriteeriumidele vastavaid, kuid spekulatiivselt madala hinnaga pakkumusi. Käesolevas ...
Carri Ginter, Nele Parrest, Mari Ann Simovart
2013 9, Lk 658 - 665
Justiitsministeeriumis ette valmistatud Vabariigi Valitsuse uus korruptsioonivastane strateegia 2013–2020 keskendub muuhulgas riigihangete läbipaistvuse suurendamise meetmetele. Strateegia paremaks elluviimiseks ...
Kadri Suurkivi
2013 9, Lk 666 - 675
Muutus hankelepingu täitjas on hankelepingu muudatus, mida peab hindama riigihangete seaduse § 69 lõigete 3 ja 4 ning Euroopa Liidu riigihankeõiguse, sh direktiivide ja Euroopa Kohtu praktika valguses ...
Urmas Volens
2013 7, Lk 478 - 493
...vara
suhtes. *52 Riigi vara õigusliku režiimi sätestab
riigivaraseadus *53 , mis volitab Vabariigi Valitsust
kehtestama......Vabariigi Valitsust
kehtestama mitmesuguseid – sealhulgas riigivara valdamise, kasutamise ja
käsutamise seisukohalt piirava...
Carri Ginter, Nele Parrest, Mari Ann Simovart
2012 4, Lk 284 - 294
Kontsessioonid kuuluvad eri õiguslike režiimide reguleerimisalasse: riigisisene haldus- ja eraõigus, samuti Euroopa Liidu õigus. See on kaasa toonud mitmeid vastuolusid kõnealuses valdkonnas.
Artiklis ...
Mari Ann Simovart
2012 2, Lk 83 - 89
Hankelepingu sisustamine ei allu otseselt praegusel ajal kehtivate hankedirektiivide ega riigihangete seaduse regulatsioonile, kuid lepingu sisustamise vabadus on siiski piiratud. Kuna hankelepingu tingimused ...
Riina Karro
2011 10, Lk 748 - 759
Riigihankes ei saa olla hankija eesmärk üksnes saada teenust kõige soodsamatel tingimustel, vaid järgima peab ka seda, et hankija tegevus soodustaks turu arengut ja konkurentsi. Teiste tingimuste omavahelist ...
Mari Ann Simovart
2011 2, Lk 91 - 99
Praegusel ajal
lähtub Euroopa Liidu hankeõigus reeglist, et hankelepingu sõlmimisel toimunud
raskete rikkumiste – eeskätt Euroopa Ühenduse asutamislepingu aluspõhimõtete
rikkumise – korral peab huvitatud ...
Carri Ginter, Mihkel Mugur
2010 4, Lk 239 - 247
Lepinguvabaduse piiramisel riigihankeõiguses on mitu eesmärki, mille prioriteetsus regiooniti ja riigiti erineb. Üheks lähtekohaks on näiteks hankija rahaliste vahendite tõhusam ärakasutamine. Euroopa ...
Mari Ann Simovart
2010 4, Lk 248 - 257
...
*31 Võrdluseks välistab hinnatõusu võimaluse näiteks riigivara
võõrandamise regulatsioon: üheks lepingu muutmist......ei muudeta lepingut riigi jaoks kahjulikumaks. Vt
riigivaraseaduse (RT I 2009, 57, 381; 2010, 17, 94) § 49 lg...
Merit Lind
2009 6, Lk 358 - 367
Artiklis selgitatakse nii avaliku ja erasektori institutsionaliseeritud partnerlusprojektide olemust kui ka vastavate koostöövormide rakendamise võimalikkust Eesti õiguses. Seejuures peatub autor küsimusel ...
Mari Ann Simovart
2009 3, Lk 148 - 158
Maailmapraktikas on hästi tuntud ja ammu kasutatud võimalus kasutada riigihankelepinguid kaudse õigusliku regulatsiooni vahendina ehk sekundaarsete eesmärkide kandjana. Käesolevas artiklis otsitakse vastust ...
Mari Ann Simovart
2008 4, Lk 219 - 229
Clausula rebus sic stantibus ’edoktriinil põhinev v õlaõigusseaduse § 97 võimaldab lepinguliste
kohustuste vahekorra olulise muutumise korral lepingupoolel teatud tingimustel
nõuda lepingu muutmist ...
Carri Ginter
2008 3, Lk 196 - 203
Euroopa Kohtu praktika kohaselt on riigihankeid käsitlevate Euroopa Ühenduse sätete põhieesmärk teenuste vaba liikumine ning avatud ja aus konkurents kõikides liikmesriikides. Riigihangete seaduse § 1 ...