Kokkuvõte

Lepinguvabaduse piiramisel riigihankeõiguses on mitu eesmärki, mille prioriteetsus regiooniti ja riigiti erineb. Üheks lähtekohaks on näiteks hankija rahaliste vahendite tõhusam ärakasutamine. Euroopa Liidu tasandil võideldakse eelkõige toimiva siseturu eest. Riigisiseselt tõstame esile riigihankeõiguse eesmärki vähendada korruptsiooni. Tuleb leida sobiv tasakaal, et hankemenetlus oleks läbipaistev, kuid selle korraldamine ei muutuks seejuures põhjendamatult kalliks ja konarlikuks.

Üheks valdkonnaks, kus võib näha kuritarvituste ohtu, on hankemenetluse liigi valik. Suurima läbipaistvuse tagavad menetlused, mille käigus hanke tingimused on eelnevalt kindlaks määratud, pakkujad esitavad nende tingimuste raames oma pakkumused ja läbirääkimisi ei toimu. Teatud juhtudel nõuab aga konkreetne hankemenetlus läbirääkimiste lubamist. Kuivõrd läbirääkimiste võimalus vähendab läbipaistvust ja suurendab võimalusi kuritarvitusteks, on nende menetluste kasutamine Euroopa Liidu õiguses rangelt piiratud. Eesti riigihangete seaduse § 27 lõige 3 võimaldab aga hankijatel kasutada erandlikku väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlust alati, kui hanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära. Artikli autorite hinnangul on selline erand suvaline ning vajab muutmist.

• Euroopa Liit
,
• korruptsiooni preventsioon
,
• riigivara ja -hanked