Kokkuvõte

Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Viimasel ajal püüavad haldusorganid oma tööd efektiivsemaks teha ja kulusid kokku hoida. Sellel foonil on õigusloomes ära tuntav suundumus, et üha enam püütakse üle minna mitte üksnes elektroonilisele kättetoimetamisele, vaid ka juba esimese sammuna kättetoimetamise fiktsioonile, mis eeldab hoolsuskohustust oma e-posti kontrollimisel nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt.

Artiklis annavad autorid esmalt ülevaate dokumentide kättetoimetamise reeglistikust haldusmenetluse seaduses, et luua lugeja jaoks taustsüsteem kättetoimetamise põhiliste normide ehk piltlikult öeldes valemite kohta. Teiseks toovad autorid näiteid valdkondlikest eriseadustest, mis muudavad tehte keerulisemaks, sest pea igas valdkonnas võib kättetoimetamisega seoses leida seadusest oma valemi. Seda ilmestavad lisaks näited kohtupraktikast, mis näitavad ka probleeme, millega tuleks uute regulatsioonide kavandamisel arvestada. Kolmandaks kirjeldavad autorid planeeritavaid muudatusi õigusloomes seoses elektroonilise kättetoimetamisega, mis esmapilgul teeb kättetoimetamise lihtsaks nagu 2 + 2. Autorid toovad planeeritavate muudatustega seoses välja ka vastamata jäänud küsimused põhiõiguste vaates. See ilmestab, et kättetoimetamine pole siiski lihtne nagu liitmistehe, vaid nõuab põhjalikumat läbimõtlemist.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• haldusmenetlus