Kokkuvõte

Töölepingu seaduse § 50 punkti 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust.

Töötaja võib konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest vastutada mitmel erineval alusel – rakendatav on nii distsiplinaar-, varaline kui ka karistusõiguslik vastutus. Seejuures varalise vastutusena käsitletakse käesolevas artiklis kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise nõuet. Kuigi töötaja konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse puhul on oluline teha vahet, kas tegemist on töölepinguaegse või töölepingujärgse kohustusega, on artikkel üles ehitatud vastutuse liikide kaupa, mitte kohustuse kehtivuse aja alusel. Töötaja vastutuse raames käsitletakse ka endise töötaja vastutust.

Kuigi teema käsitlemisel on kasutatud võrdlusi teiste riikide regulatsiooni ja praktikaga, on artikli keskmes Eesti õigusest tulenev töötaja vastutus konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest. Töötaja vastutuse teoreetilist poolt analüüsitakse kõrvuti Eesti viimaste aastate vastavasisulise kohtupraktikaga.

• töötaja
,
• töötasu
,
• distsiplinaarkaristus
,
• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kahju hüvitamine
,
• majandusalased süüteod