Kokkuvõte

Digitaalse maailma arengud on teinud tõendiallikate ringi kriminaalmenetluses avaramaks ja ka keerukamaks. Andmekandjad, logid, sidevahendid ja platvormid talletavad sündmusi detailsusega, mida traditsioonilised tõendid ei võimalda. Samal ajal erinevad digitaalsed tõendid traditsioonilistest tavaliselt suure mahu, immateriaalsuse ning volatiilsuse poolest, mis toob menetlusosalistele omakorda kaasa uusi väljakutseid. Artikli selgitatakse, millised põhimõtted ja miinimumnõuded võimaldavad kriminaalmenetluses digitaalseid tõendeid tõhusalt kontrollida. Selleks otsib autor vastuseid küsimusele, mida tähendavad digitaaltõendi autentsus, terviklikkus ja usaldusväärsus ning kuidas neid kontrollida. Lisaks uuritakse, kuidas jaotub tõendamiskoormis olukorras, kus tõendi päritolu, käitlemisahel (ingl chain of custody) või töötlusloogika ei ole läbipaistev.

• tõendamine kriminaalmenetluses