Kokkuvõte

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine (edaspidi rahapesu tõkestamine) on prokuratuuri jaoks valdkond, kus menetlusotsuste kvaliteet sõltub otseselt sellest, milliseid andmeid ja infoallikaid kasutatakse ning kuidas neist kujundatakse tõendamisväärtusega tervik. Kaasaegses infoühiskonnas ei seisne väljakutse enam info vähesuses, vaid selle ülekülluses. Info üleküllus (ingl information overload) tähendab olukorda, kus saadaval oleva teabe hulk ületab inimese võime seda töödelda, mõista ja otsuste tegemisel rakendada. Info üleküllus raskendab usaldusväärsete allikate eristamist ebausaldusväärsetest, hägustab tähenduslikke seoseid ning suurendab valeotsuste riski. Rahapesu tõkestamise kontekstis tähendab see, et menetlejal tuleb eristada suurest andmemassist need andmed, millel on konkreetse juhtumi jaoks tõendamis- või analüüsiväärtus. Seejuures on andmed hajutatud eri registritesse, rahavoogudesse ja piiriülestesse seostesse. Kui asjakohane teave jääb märkamata või seostamata, tekib infopimedus. Käesolev artikkel keskendub kolmele küsimusele. Esiteks, milliseid infoallikaid rahapesu tõkestamisel praktikas kasutatakse. Teiseks, milles avaldub infopimedus olukorras, kus andmeid on palju, kuid nende kasutamise loogika on ebaühtlane. Kolmandaks, millist analüütilist tööriistakasti vajab prokuratuur, et muuta andmed põhjendatud menetlusotsusteks. Kuigi käsitlus lähtub rahapesu valdkonnast, on andmemassiivide haldamise probleem iseloomulik ka teistele keerukatele kriminaalmenetlustele.

• majandusalased süüteod
,
• tõendamine kriminaalmenetluses