Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

Õiguse printsiibid ja nende osakaal Euroopa Ühenduse tasandil iseloomustavad tervikuna Euroopa Ühenduse õigust. Kuuluvad ju printsiibid õiguse esmaste allikate *1 hulka, mis tähendab, et paljude vaidluste puhul aitavad kohtunikke õigusele vastava lahendi tegemisel just õigluse printsiibid.

Situatsioonis, kus Eesti on sõlminud Euroopa lepingu *2 ja kohustub lepingu artikkel 68 alusel oma seadusandlust ühenduse omaga lähendama, on kahtlemata oluline tundma õppida seda õiguskorda, milles õiguse printsiipidel on täita sedavõrd tähtis roll. Mõistmise vajaduse kõrval on väljendatud seisukohta, sealhulgas ka Riigikohtu tasemel *3 , et ühenduse õiguse printsiibid mõjutavad Eesti õigust juba praegu ja peaksid mõnede kaasuste puhul olema kohaldatavad ka meie kohtutes.

Käesolevas artiklis tulevad käsitlusele Euroopa Ühenduse õiguse printsiibid üldiselt ja demokraatia printsiip kui õiguse alusprintsiip. Demokraatia printsiibi puhul on keskendutud avalikkusele informatsiooni kättesaadavuse, täidesaatva ja seadusandliku võimu suhte, kompetentsi ja selle piiratuse problemaatikale. Tegemist ei ole ammendava probleemideringiga, kuid sellegipoolest piisava materjaliga, näitlikustamaks demokraatia printsiipi ühenduse õiguses.

• Euroopa Liit
,
• demokraatia
,
• rahvas