Sulge
Konstitutsiooni- ja haldusõiguse aspekte
Viimastel aastakümnetel on paljudes riikides hakatud tõsist
tähelepanu pöörama avaliku halduse ökonoomikale ja eramajandamise
komponentidele. Teravalt on päevakorrale tõusnud avaliku sektori
eelarvete koormuse vähendamine. Eestis on nimetatud probleemid
aktuaalseks muutunud paaril viimasel aastal. Rahandusministeeriumi
poolt välja töötatud nelja aasta (2001–2004) riiklik
eelarvestrateegia keskendub maksukoormuse alandamisele, riigi
kulutuste vähendamisele ja eurointegratsiooni kiirendamisele. Eestis
läbiviidava haldusreformi üheks eesmärgiks ongi riigivalitsemise
funktsioonide delegeerimine ning selle kaudu kulutuste vähendamine
tingimusel, et kannatada ei tohi funktsioonide täitmise kvaliteet ja
kättesaadavus kodanikele. Siin on üheks oluliseks aspektiks avalike
ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele. Kuigi nendes
küsimustes on põhiliselt sõna võtnud poliitikud ja
majandusteadlased, puudutab see probleem kõige otsesemalt ka
õigusteadlasi. Eesti on põhiseaduse kohaselt õigusriik ja
põhiseadus sätestab riigi institutsioonide ning funktsioonide
täitmise üldise korralduse ning olulisemad nõuded haldusele. Seega
on õigusteadlaste peamiseks ülesandeks tähistada need õiguslikud
piirid, milleni tohib minna avalike ülesannete üleandmisel
eraõiguslikele isikutele, millised on siin riskid ja juriidilised
probleemid.