Käesolevas artiklis käsitletakse kohustuslike kohalike sotsiaalteenuste, täpsemalt neid reguleerivate kohalike omavalitsuste määruste mõningaid tüüpilisi õiguslikke küsimusi. Põhifookus on seda valdkonda ...

Pärast avalike ülesannete privatiseerimise eufooriat on pendel liikunud Euroopas vastasfaasi, kus riigid üritavad vahepeal erasektorile delegeeritud teenuseid tuua „tagasi koju“, s.t osutada neid oma üksuste ...

Kohalikel valimistel vahetult legitimeeritavatel kohaliku omavalitsuse (KOV) esinduskogu liikmetel tuleb vastavas vallas või linnas otsustada kõik olulised kohaliku elu küsimused. Siit tulenevalt on ...

Artikkel on ajendatud kohaliku omavalitsuse volikogude liikmete poolt õiguskantslerile esitatud avaldustest, milles palutakse abi volikogu liikmetele õigusaktidega antud õiguste kaitsel ...

Keskkonnaõiguses rakendatakse riigi õigustloovate aktide ja üksikotsuste ning keskkonnakasutajate eneseregulatsiooni kõrval nüüdsel ajal üha enam täitevvõimu strateegilisi instrumente nagu majandamiskavad ...

Põhiseadus ei ütle otsesõnu, millistel eesmärkidel ja mis ajal tohib valimissüsteemi muuta. Küll aga on head riigiõigusliku tava kujundanud Riigikohus, öeldes, et demokraatia põhimõttest johtuvalt ei saa ...

...Kohaliku elu ja riigielu küsimuste eristamine on munitsipaalõiguse jaoks keskse tähtsusega küsimus, sest nende ülesannete......küsimuste eristamine kui suhteliselt komplitseeritud ja munitsipaalõiguse jaoks keskse tähtsusega küsimus on aga aktuaalne...

Eelmises „Juridica“ numbris alguse saanud artiklis analüüsitakse Riigikohtu möödunud aasta lahendites väljendatud seisukohti ja tõlgendusi haldusmenetluse küsimustes. Artikli selles osas peatutakse õiguspärasele ...

Üldaktidega elu korraldamise võim on omavalitsuse oluline ja lahutamatu komponent, ilma milleta pole mõeldav omavalitsuse põhisisu – kohaliku elu küsimuste lahendamine. Üldaktidega elu korraldamise võim ...

Kuni Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, nr. 37, art. 558, edaspidi ― KOKS) jõustumiseni reguleeris kohaliku omavalitsuse tegevust Eesti NSV Kohaliku omavalitsuse aluste seadus ja ...

Haldusõiguserikkumiste seadustiku kehtestamine 1. Augustist 1992.a. (RT, 1992, nr. 29, art. 396) tõi haldusvastutuse instituuti rea kontseptuaalseid muutusi. Muu hulgas sätestati põhimõte, mille järgi ...

Haldusreformi võib käsitleda mitmest aspektist. Seoses külanõukogudele, alevitele ja linnadele omavalitsuse staatuse andmisega on tekkinud uus omandireform - munitsipaalomand ning sellele tuginev ettevõtluse ...

Avaliku halduse reformi senise käigu kohati optimistlik pealiskaudsus, süsteemitus, soovide ja võimaluste tasakaalustamatus on viinud mitmete lahendusteede leidmisel rakenduslikule ummikteele. Selle ...

AS Reisibüroo Atlas esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse rendikomisjoni 20. septembril 1994. a. otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks. Rendikomisjoni nimetatud otsusega loeti kehtivaks ...

12. detsembril 1994. a. jõustus Riigikogu poolt 23. novembril 1994. a. vastu võetud maakonna valitsemiskorralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus (RT I 1994, 84, 1475) ...

Maksusüsteemi reguleeriv seadusandlus on täienenud uue seadusega. 24. oktoobril 1994. a. jõustus Vabariigi Presidendi poolt 10. oktoobril väljakuulutatud kohalike maksude seadus (edaspidi KMS; RT I 1994 ...

Õigustloovate aktide kehtivuse määratlemisel on olulisteks dominantideks aeg ja ruum. Õigustloovate aktide kehtivus ajas Jõustumine Üldreeglina hakkavad õigustloovad aktid kehtima nende jõustumise päevast ...

Sissejuhatus Pidevalt suureneb seaduste hulk, milles nähakse ette võimalus kasutada avaliku halduse teostamisel halduslepingut (nt Vabariigi Valitsuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ...