Menüü

Kokkuvõte

Kohaliku omavalitsuse üksuse sisene poliitiline detsentraliseerimine ja piirkondlike otsustuskogude moodustamine kujutab endast katset leida tasakaal efektiivse kohaliku omavalitsuse üksuse kontseptsiooni vahel ühelt poolt ning parema elanike kaasamise (loe: kohaliku demokraatia) ja kohalike olude arvestamise (loe: subsidiaarsuse) vahel teiselt poolt.

Piirkondade identiteedi hääbumise ning kaasamis- ja osalemisvõimaluste vähenemise hirmud tingisid selle, et osavaldade ja linnaosade (edaspidi koos: osavald) õigused, kohustused ja vastutus olid 2017. aasta haldusreformi ettevalmistamisel Eestis üks olulisi aruteluteemasid. Haldusreformi seaduse eelnõu väljatöötamisel leiti, et osavaldade moodustamine võiks olla sätestatud vaid vabatahtlikuna. Osavalla moodustamise korral on kohustuslik üksnes osavallakogu moodustamine ning ülejäänud institutsioonid – osavallavanema ametikoha loomine või valitsuse moodustamine – on kohaliku omavalitsuse üksuse enda valik. Vaatamata haldusreformi seadusega antud lisagarantiidele moodustati haldusreformi käigus osavaldu tagasihoidlikult.

Rahandusministeeriumis 2019. aastal käivitatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) revisjoni ehk KOKS muutmise üks eesmärke on kohaliku omavalitsuse üksustele laiema enesekorraldusõiguse andmiseks vähendada detailseid ettekirjutusi kohaliku omavalitsuse üksuse sisemise korralduse kohta. Eesmärgiks on anda kohaliku omavalitsuse üksusele paindlikke ja kohalikele oludele kohandatavaid võimalusi sisemiseks detsentraliseerimiseks ja riivata seejuures võimalikult vähe kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõigust. Sobilik lahendus tuleb leida ja rätsepatööna rakendada kohapeal.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse