Libertas ecclesiae ehk kiriku enesekorraldus- ja tegutsemisvabaduse tuumaks on evangeeliumi vaba kuulutamine ja sakramentide vaba jagamine. See on fundamentaalne printsiip. Kirik on alati, igal ajastul ...

Artikkel keskendub Eesti Evangeeliumi Luteri usu kiriku riigist lahutamise ja iseseisva kirikuorganisatsiooni loomise õiguslikele aspektidele Eesti Vabariigi algusaastail. Enne Eesti iseseisvumist oli ...

...Seevastu riigiõigus, rahvusvaheline õigus, sotsiaalõigus, õigusajalugu ja õigusfilosoofia olid samas aktis õppemateeriana...

Karl Ferdinand Karlson (16.03.1875‒14.11.1941) oli uskumatult mitmekülgne inimene. Ta osales poliitilises tegevuses, õigusloomes, kultuurielus nii looja kui ka korraldajana, tegutses praktiseeriva advokaadina ...

Haldusõiguse üldosa reformi ametlikuks algusdaatumiks saab pidada 22. jaanuari 1998, mil toonane Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja Heiki Loot esitas haldusõiguse üldosa terviklikku ...

Abielu ja selle õigusliku regulatsiooniga seotud küsimused on läbi aegade olnud valdkond, kus põrkuvad sajandeid püsinud kiriklikust korrast lähtuvad maailmavaated ning pidevalt uueneva elukorraldusega ...

...tehti. Umbes 1950. aastate teises pooles hakkas õigusajalugu Jegorovi publikatsioonides tasapisi üha enam esile......juhatuse kaugemale minevaks lektüüriks. Eesti varasem õigusajalugu sai nüüd ka Jegorovi teaduspublikatsioonide temaatikaks...

Riiklusele iseloomulike institutsioonide loomine algas Eestis 1917. aasta novembris, mil Maanõukogu (Maapäev) tunnistas ennast Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele ...

Tänapäeval on vähemasti Euroopas saanud peaaegu enesestmõistetavaks, et riigil on teatavad kohustused inimeste sotsiaalse kaitse ja majanduselu korraldamisel. Tihtilugu on vastavad õigused sätestatud põhiõigustena ...

Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sajas aastapäev on toonud tähelepanu alla mitmeid riigiõiguslikke küsimusi, nende hulgas põhiseaduslikkuse järelevalve tekke Eestis. Teaduste akadeemia ...

Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Euroopas nüüdisaegses tähenduses on eelmisel sajandil välja arenenud nähtus. Selle algmed pärinevad võimude lahususe ja tasakaalustatuse, õigusriikluse ja demokraatia ...

Eesti Vabariigi poliitika näitas üles suurt algatuslikkust ja tähelepanu vähemusrahvustega seotud küsimuste lahendamisel. 1920. aasta põhiseaduse § 20 sätestas: „Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises ...

Perevägivald on viimastel aastatel saanud nii Eestis kui ka mujal maailmas suure meediakajastuse ja terava ühiskondliku tähelepanu osaliseks. Kordades vähem pöörati perevägivalla probleemile tähelepanu ...

Riigikohus tähistab oma sajandat sünnipäeva. Kuivõrd üles on kerkinud sõjakohtute või vähemalt sõjakaristusõigusele spetsialiseerunud kohtunike instituudi loomise temaatika Eestis, siis ei saa jätta tähelepanuta ...

Muude suurte juubelite varjus on ka Eesti halduskohtupidamise traditsioon saanud märkamatult 100-aastaseks. Nimelt veebruaris 1919 hakkas siinmail kehtima administratiivkohtukord. Uus kohtupidamise haru ...

Artiklis kommenteeritakse Marin Sedmani artiklit „Sõjakohtud ja Riigikohtu roll sõjakohtute süsteemis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil“ (Juridica 2019/9). Et sõjakohtute taasloomise teema on ...

Üliõpilaste poolt õppejõudude peale kaebamine või ülemate poolt ülikoolide ja õppejõudude ähvardamine on tõenäoliselt sama vanad nähtused kui ülikoolid ise. On ju ülikool vaba vaimu kants (teinekord ka ...

Jossif Stalini surma järel 1953. aastal algas NSV Liidus muutuste periood, mis üldjoontes tähendas seni olulisel määral repressioonidele toetuva poliitika mõningast leevenemist. Sisepoliitiliselt oli ehk ...

...ja advokaatideks saada. Mõistagi on see vaid oleksite õigusajalugu. Nii nagu iga eelnõu oli ka karistusseadustik kompromiss...

Eestit on haaranud juubelipalavik. Mõistagi, vaba Eesti esimene 100 aastat. Paras annus pidulikku ärevust on ka täna siin, Eesti Rahva Muuseumi saalis. On hea, et siiski pole tunda febriilset kurnatust ...