Tulemused võtmesõna otsingule: "õigusajalugu"
Uno Lõhmus
2022 6, Lk 434 - 441
Riiklusele iseloomulike institutsioonide loomine algas Eestis 1917. aasta novembris, mil Maanõukogu (Maapäev) tunnistas ennast Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele ...
Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross
2020 6, Lk 439 - 450
Tänapäeval on vähemasti Euroopas saanud peaaegu enesestmõistetavaks, et riigil on teatavad kohustused inimeste sotsiaalse kaitse ja majanduselu korraldamisel. Tihtilugu on vastavad õigused sätestatud põhiõigustena ...
Uno Lõhmus, Hannes Vallikivi
2020 6, Lk 451 - 464
Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sajas aastapäev on toonud tähelepanu alla mitmeid riigiõiguslikke küsimusi, nende hulgas põhiseaduslikkuse järelevalve tekke Eestis. Teaduste akadeemia ...
Rait Maruste
2020 6, Lk 465 - 473
Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Euroopas nüüdisaegses tähenduses on eelmisel sajandil välja arenenud nähtus. Selle algmed pärinevad võimude lahususe ja tasakaalustatuse, õigusriikluse ja demokraatia ...
Kaisa Rebane
2019 10, Lk 723 - 730
Eesti Vabariigi poliitika näitas üles suurt algatuslikkust ja tähelepanu vähemusrahvustega seotud küsimuste lahendamisel. 1920. aasta põhiseaduse § 20 sätestas: „Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises ...
Marit Joost
2019 10, Lk 785 - 793
Perevägivald on viimastel aastatel saanud nii Eestis kui ka mujal maailmas suure meediakajastuse ja terava ühiskondliku tähelepanu osaliseks. Kordades vähem pöörati perevägivalla probleemile tähelepanu ...
Marin Sedman
2019 9, Lk 642 - 654
Riigikohus tähistab oma sajandat sünnipäeva. Kuivõrd üles on kerkinud sõjakohtute või vähemalt sõjakaristusõigusele spetsialiseerunud kohtunike instituudi loomise temaatika Eestis, siis ei saa jätta tähelepanuta ...
Ivo Pilving
2019 9, Lk 657 - 670
Muude suurte juubelite varjus on ka Eesti halduskohtupidamise traditsioon saanud märkamatult 100-aastaseks. Nimelt veebruaris 1919 hakkas siinmail kehtima administratiivkohtukord. Uus kohtupidamise haru ...
Daimar Liiv
2019 9, Lk 655 - 656
Artiklis kommenteeritakse Marin Sedmani artiklit „Sõjakohtud ja Riigikohtu roll sõjakohtute süsteemis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil“ (Juridica 2019/9). Et sõjakohtute taasloomise teema on ...
Hannes Vallikivi
2019 6, Lk 435 - 440
Üliõpilaste poolt õppejõudude peale kaebamine või ülemate poolt ülikoolide ja õppejõudude ähvardamine on tõenäoliselt sama vanad nähtused kui ülikoolid ise. On ju ülikool vaba vaimu kants (teinekord ka ...
Aivar Niglas, Meelis Maripuu
2019 1, Lk 69 - 75
Jossif Stalini surma järel 1953. aastal algas NSV Liidus muutuste periood, mis üldjoontes tähendas seni olulisel määral repressioonidele toetuva poliitika mõningast leevenemist. Sisepoliitiliselt oli ehk ...
Priit Pikamäe
2018 10, Lk 773 - 777
...ja
advokaatideks saada. Mõistagi on see vaid oleksite õigusajalugu. Nii nagu iga eelnõu
oli ka karistusseadustik kompromiss...
Villem Lapimaa
2018 9, Lk 604 - 605
Eestit on haaranud juubelipalavik. Mõistagi,
vaba Eesti esimene 100 aastat. Paras annus pidulikku ärevust on ka täna siin,
Eesti Rahva Muuseumi saalis. On hea, et siiski pole tunda febriilset kurnatust ...
Hannes Vallikivi
2014 3, Lk 244 - 259
Advokaat, prokurör ja kohtunik on ajalooliselt tihedalt seotud õiguskutsed, millel tegutsejatele esitatakse tavajuristidest kõrgemaid nõudmisi. Nende kutsete esindajad liiguvad oma karjääri jooksul mõnigi ...
Kadri Härginen
2013 9, Lk 623 - 626
Eesti riigihankeõiguse juured ei ole mitte 1990. aastate alguses, vaid sarnaselt teiste õigusharudega juba Eesti esimeses iseseisvusajas. Kuigi tänapäeva ja Eesti esimese oma riigihangete seaduse vahele ...
Marju Luts-Sootak
2013 4, Lk 264 - 274
Jaanuaris 1909 hakkas ilmuma esimene meile teada olev eestikeelne õigusajakiri: „Seadus ja Kohus. Õigusteadline ajakiri“. Ajakirja anti välja kuni 1914. aasta alguseni. Artiklis võetakse see tagasihoidliku ...
Kristjan Oad
2012 3, Lk 151 - 158
...mõnikümmend aastat
varem. Vt H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tartu 2007,
lk 304–305.
*14 J. Uluots
(viide...
Jüri Jegorov, Olja Kivistik, Marju Luts-Sootak
2012 3, Lk 159 - 168
Käesolevas artiklis on põhitähelepanu koondatud Tartu ülikooli kohtuorganite struktuuri ja asjaajamise arengule 19. sajandil. Esmalt antakse ülevaade ülikooli kohtu tegevuse üldistest alustest ja põhimõtetest ...
Olja Kivistik
2012 3, Lk 169 - 175
20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahkhelisid ...
Marin Sedman
2012 3, Lk 176 - 184
Euroopa Liidus on praeguseks materiaalset karistusõigust ühtlustatud vähesel määral. Kuid Lissaboni lepingu jõustumisega on kaotatud ära sammaste süsteem ja edaspidised direktiivid, mis kehtestavad miinimumeeskirjad ...