Riiklusele iseloomulike institutsioonide loomine algas Eestis 1917. aasta novembris, mil Maanõukogu (Maapäev) tunnistas ennast Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste järele ...

Tänapäeval on vähemasti Euroopas saanud peaaegu enesestmõistetavaks, et riigil on teatavad kohustused inimeste sotsiaalse kaitse ja majanduselu korraldamisel. Tihtilugu on vastavad õigused sätestatud põhiõigustena ...

Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sajas aastapäev on toonud tähelepanu alla mitmeid riigiõiguslikke küsimusi, nende hulgas põhiseaduslikkuse järelevalve tekke Eestis. Teaduste akadeemia ...

Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Euroopas nüüdisaegses tähenduses on eelmisel sajandil välja arenenud nähtus. Selle algmed pärinevad võimude lahususe ja tasakaalustatuse, õigusriikluse ja demokraatia ...

Eesti Vabariigi poliitika näitas üles suurt algatuslikkust ja tähelepanu vähemusrahvustega seotud küsimuste lahendamisel. 1920. aasta põhiseaduse § 20 sätestas: „Iga Eesti kodanik on vaba oma rahvuse määramises ...

Perevägivald on viimastel aastatel saanud nii Eestis kui ka mujal maailmas suure meediakajastuse ja terava ühiskondliku tähelepanu osaliseks. Kordades vähem pöörati perevägivalla probleemile tähelepanu ...

Riigikohus tähistab oma sajandat sünnipäeva. Kuivõrd üles on kerkinud sõjakohtute või vähemalt sõjakaristusõigusele spetsialiseerunud kohtunike instituudi loomise temaatika Eestis, siis ei saa jätta tähelepanuta ...

Muude suurte juubelite varjus on ka Eesti halduskohtupidamise traditsioon saanud märkamatult 100-aastaseks. Nimelt veebruaris 1919 hakkas siinmail kehtima administratiivkohtukord. Uus kohtupidamise haru ...

Artiklis kommenteeritakse Marin Sedmani artiklit „Sõjakohtud ja Riigikohtu roll sõjakohtute süsteemis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil“ (Juridica 2019/9). Et sõjakohtute taasloomise teema on ...

Üliõpilaste poolt õppejõudude peale kaebamine või ülemate poolt ülikoolide ja õppejõudude ähvardamine on tõenäoliselt sama vanad nähtused kui ülikoolid ise. On ju ülikool vaba vaimu kants (teinekord ka ...

Jossif Stalini surma järel 1953. aastal algas NSV Liidus muutuste periood, mis üldjoontes tähendas seni olulisel määral repressioonidele toetuva poliitika mõningast leevenemist. Sisepoliitiliselt oli ehk ...

...ja advokaatideks saada. Mõistagi on see vaid oleksite õigusajalugu. Nii nagu iga eelnõu oli ka karistusseadustik kompromiss...

Eestit on haaranud juubelipalavik. Mõistagi, vaba Eesti esimene 100 aastat. Paras annus pidulikku ärevust on ka täna siin, Eesti Rahva Muuseumi saalis. On hea, et siiski pole tunda febriilset kurnatust ...

Advokaat, prokurör ja kohtunik on ajalooliselt tihedalt seotud õiguskutsed, millel tegutsejatele esitatakse tavajuristidest kõrgemaid nõudmisi. Nende kutsete esindajad liiguvad oma karjääri jooksul mõnigi ...

Eesti riigihankeõiguse juured ei ole mitte 1990. aastate alguses, vaid sarnaselt teiste õigusharudega juba Eesti esimeses iseseisvusajas. Kuigi tänapäeva ja Eesti esimese oma riigihangete seaduse vahele ...

Jaanuaris 1909 hakkas ilmuma esimene meile teada olev eestikeelne õigusajakiri: „Seadus ja Kohus. Õigusteadline ajakiri“. Ajakirja anti välja kuni 1914. aasta alguseni. Artiklis võetakse see tagasihoidliku ...

...mõnikümmend aastat varem. Vt H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tartu 2007, lk 304–305. *14 J. Uluots (viide...

Käesolevas artiklis on põhitähelepanu koondatud Tartu ülikooli kohtuorganite struktuuri ja asjaajamise arengule 19. sajandil. Esmalt antakse ülevaade ülikooli kohtu tegevuse üldistest alustest ja põhimõtetest ...

20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahkhelisid ...

Euroopa Liidus on praeguseks materiaalset karistusõigust ühtlustatud vähesel määral. Kuid Lissaboni lepingu jõustumisega on kaotatud ära sammaste süsteem ja edaspidised direktiivid, mis kehtestavad miinimumeeskirjad ...