Tulemused võtmesõna otsingule: "süütegu"
Hans Joachim Hirsch
2004 3, Lk 161 - 167
...ja
üldisemalt organiseeritud kuritegevust.
Uute süütegude pidev kasv, iseäranis selliste
süütegude, mis puudutavad......kasv, iseäranis selliste
süütegude, mis puudutavad käitumist kahjustamise eelalas,...
Jaan Sootak
2004 3, Lk 168 - 175
...nii
süüteo; kihutaja tekitab tulevasel täideviijal tahtluse süütegu toime panna ja
see tahtlus ka realiseerub. Nii vahendlik...
Walter Gropp
2004 3, Lk 176 - 182
Subjektiivsesse teokoosseisu kuuluvad koosseisutunnused, mis puudutavad toimepanija sisemisi omadusi, võimeid ja seisundeid. Neid omadusi, võimeid ega seisundeid ei saa vahetult kindlaks teha ega kontrollida ...
Josef Zila
2004 3, Lk 183 - 188
Klassikalise tahtluseteooria kohaselt eristatakse Rootsis otsest tahtlust, kaudset tahtlust ja tinglikku tahtlust ning teadlikku ja ebateadlikku ettevaatamatust.
Nende süüvormide rakendamisega praktikas ...
Priit Pikamäe
2003 3, Lk 143 - 150
...loetakse
täideviijaks isikut, kes määrab, kas ja kuidas süütegu toime panna.
Materiaal-objektiivse teooria järgi......kaastäideviijatelt ühist süüteootsust ehk ühist
otsust süütegu koos toime panna. Viimane moodustab teovalitsemise...
Jaan Sootak
2003 2, Lk 92 - 106
...
Deliktitüübilt võib ettevaatamatusest toimepandud süütegu olla nii teo- kui ka tagajärjedelikt. Teodelikti korral......tegevusetusdelikti. Ettevaatamatusest toimepandav süütegu on enamasti sellisena eriosas ka tähistatud (nt §...
Indrek Metusa
2002 5, Lk 312 - 320
...sidevõrgust on kõrgemal tasemel ning
võimalused vastavaid süütegusid toime panna on suuremad.
Ka arvutikuritegude......probleeme. Sätte
asetsemine avaliku rahu vastaste süütegude peatükis ja avaliku
võimu teostamise vastaste süütegude...
Kalle Nigola
1994 2, Lk 55 - 56
...kriminaalkoodeksid, kus
kasutatakse mõisteid Vergehen (eksimus, süütegu) ja
Verbrechen (kuritegu), kuid selle erinevusega...
Jaan Sootak, Einike Kont, Mari Miil
1995 9, Lk 402 - 408
Sellise üldteema all peeti 24. ja 25. novembril 1995.a Tartu
Ülikooli õigusteaduskonna ja Juristide Täienduskeskuse korraldusel
rahvusvaheline seminar enam kui 40 osavõtjale. Kuulati 12 ettekannet,
neist ...
Jaan Sootak
1995 3, Lk 103 - 105
Töö Eesti tulevase kriminaalseadustiku eelnõuga on kestnud
ümmarguselt 5 aastat ning minu arusaamise järgi läbinud kaks
etappi: esimene lõppes omaaegse Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni
töö ummikussejooksmise ...
1995 2, Lk 71 - 73
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus 10. jaanuarist 1995.
a. R.U. süüdistusasjas KrK §78 lg. 2 järgi
Kuritegeliku seisundi puhul, mis algas kriminaalseaduse eelmise
redaktsiooni kehtimise ...
Hans Joachim Hirsch
1996 1, Lk 17 - 24
Käesolev artikkel on tõlge 1995. aastal ajakirja Zeitschrift für
die gesamte Strafrechtswissenschaft 107. köites ilmunud
artiklist, mis omakorda põhineb autori poolt 1994. aasta XIV
rahvusvahelisel ...
Jaan Sootak
1997 5, Lk 222 - 225
Eesti kriminaalõigusreform on viimase aasta jooksul lõpuks jälle
liikuma hakanud. Justiitsministeeriumi tellimusel valmis 1996. aasta
alguses Eesti karistusõiguse reformi kontseptsioon, mille alusel
kujundati ...
Ants Anderson
1997 2, Lk 72 - 77
Oma igapäevases töös tegelen kriminaalkohtupsühhiaatriaga,
mis seisneb esmajärjekorras kohtuekspertiiside teostamises.
Kriminaalkohtupsühhiaatria mõiste juurde kuuluvaks loetakse
mõnikord veel psüühikahäiretega ...
Priit Pikamäe
2002 2, Lk 75 - 81
...Selle kohaselt
näiteks karistusõiguses käsitletakse süütegudena üksnes
teadlikult ja tahtvalt toimepandud karistatavaid...
Jaan Sootak
2002 2, Lk 82 - 88
...kolmeastmelise
finalistliku deliktistruktuuri. Selle järgi on süütegu
koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu (KarS......olulises
küsimuses, nimelt tervise vastu suunatud süütegude korral (KarS 9.
ptk 2. jagu). Kehtiva KrK järgi...
Arno Aadamsoo
2002 2, Lk 100 - 102
Kohtupsühhiaatria keskseimateks küsimusteks kriminaalõiguses on isiku psüühiline seisund ja süüdivus talle süükspandavate tegude toimepanemise ajal ning tema võime oma psüühilise seisundi poolest osaleda ...
Paavo Itkonen, Ruta Rannat
2002 2, Lk 103 - 105
Artikkel tutvustab lühidalt kohtupsühhiaatria ülesandeid ja selle olulisemaid eriharusid, samuti Soome karistusseaduse ning uue karistusseaduse eelnõu regulatsiooni süüdivuse ja piiratud süüdivuse küsimustes ...
Anton van Kalmthout, Egle Uri
1998 3, Lk 129 - 132
...vältimaks või vähendamaks
selle kahjulikke tagajärgi;
2) süütegu pandi toime kannatanu mõju all või tema tungival palvel...
Jaan Sootak
1998 1, Lk 23 - 27
...eeskujuks deliktide jaotamisel
esimese ja teise astme süütegudeks ning väärtegudeks. Saksa
karistusseadustikus......kriminaalõigusesse ilmuvad uued ideed. Tekib uus teadusharu
– süütegude reaalseid avaldusvorme uuriv kriminoloogia. Siitpeale
hakkab...