Sulge
Töö Eesti tulevase kriminaalseadustiku eelnõuga on kestnud ümmarguselt 5 aastat ning minu arusaamise järgi läbinud kaks etappi: esimene lõppes omaaegse Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni töö ummikussejooksmise ja justiitsministeeriumi eelnõu vastuvõtmisega 1992. aastal, teine etapp on lõppenud professor Ilmar Rebase eelnõu käesoleva, kaheksanda variandi koostamisega ning selle läbiarutamisega Tartus 5. ja 6. aprillil asjaomaste asutuste ja isikute osavõtul.
Miks me ei saa öelda, et selle etapi lõpp tähendab reformi
lõpulejõudmist ning et eelnõu on küps vastuvõtmiseks seadusena?
Miks tuleb siiski läbida veel üks etapp? Selle põhjus on minu
arvates asjaolus, et eelnõude väljatöötamise käigus ei ole
praktiliselt toimunud vähimatki teaduslikku diskussiooni, ainsatki
seminari või nõupidamist tulevase kriminaalseadustiku küsimustes.