Kokkuvõte

Töö Eesti tulevase kriminaalseadustiku eelnõuga on kestnud ümmarguselt 5 aastat ning minu arusaamise järgi läbinud kaks etappi: esimene lõppes omaaegse Ülemnõukogu Presiidiumi komisjoni töö ummikussejooksmise ja justiitsministeeriumi eelnõu vastuvõtmisega 1992. aastal, teine etapp on lõppenud professor Ilmar Rebase eelnõu käesoleva, kaheksanda variandi koostamisega ning selle läbiarutamisega Tartus 5. ja 6. aprillil asjaomaste asutuste ja isikute osavõtul.

Miks me ei saa öelda, et selle etapi lõpp tähendab reformi lõpulejõudmist ning et eelnõu on küps vastuvõtmiseks seadusena? Miks tuleb siiski läbida veel üks etapp? Selle põhjus on minu arvates asjaolus, et eelnõude väljatöötamise käigus ei ole praktiliselt toimunud vähimatki teaduslikku diskussiooni, ainsatki seminari või nõupidamist tulevase kriminaalseadustiku küsimustes.

• seadusandlus
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• süütegu
,
• karistuse kohaldamine