Menüü

Kokkuvõte

Kuigi töötaja allub tööd tehes tööandjale, jäävad talle alles põhiõigused, sealhulgas väljendusvabadus. Töösuhte raames vastandub töötaja väljendusvabadusele tööandja ettevõtlusvabadus. Selle kaitseks on töötaja üheks olulisemaks kohustuseks olla tööandjale lojaalne. See tähendab, et töötaja peab töölepingu täitmisel arvestama tööandja õigustatud huvidega ja hoiduma oma tegevusega tööandjat kahjustamast. Töötaja tuntumateks lojaalsuskohustusteks on keeld tööandjaga konkureerida ja avaldada tööandja saladust.

Üheks erandiks, mille suhtes töötaja saladuse hoidmise kohustus ei kehti, on tööandja juures toimepandud väärkäitumine ehk rikkumine, mille töötaja võib avalikustada kolmandale isikule, ilma et tegemist oleks lojaalsuskohustuse eiramisega. Kuna rikkumisest teavitamisele võib järgneda töötaja kiusamine või muul viisil ebaõiglane kohtlemine, on riigid rikkumisest teavitanud töötaja kaitseks hakanud kehtestama erinorme. Euroopa Liidus võeti direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta vastu 2019. aastal.

Eesti õiguses rikkumisest teavitaja kaitse terviklik süsteem puudub, seadustes on üksikuid sellesisulisi sätteid. Küll aga on Justiitsministeeriumis valminud teavitaja kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, milles on välja toodud regulatsiooni sõlmküsimused. Artiklis uuritakse, millistest rikkumistest ja millisel viisil teavitamise korral tuleb töötajat kaitsta ning milles see kaitse seisneb, samuti kas töötaja kui teavitaja tõhusaks kaitsmiseks on vaja muuta töölepingu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Artiklis analüüsitakse rikkumisest teavitaja kaitse direktiivi reeglite mõju Eesti õigusele eelkõige töösuhete valdkonnas.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse