Sulge
(Algus Juridica nr 6/1996)
Teise näitena kehtivast õigusaktist peaks tooma tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (edaspidi TsÜS). Selle §-s 6 antakse eraõigusliku
ja avalik-õigusliku juriidilise isiku legaaldefinitsioonid. Nimetatud
paragrahvi lõige 1 sätestab, et eraõiguslik juriidiline isik on
juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline
isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu,
sihtasutus ja mittetulundusühing. Seaduses võib ette näha muid
eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Sama paragrahvi lõike 2
sätestab, et avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik,
mis on loodud seadusega avalikes huvides. Seaduse § 37 lõike 3
järgi tekib avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime seaduses
sätestatud ajast ning lõike 6 järgi ei või avalik-õiguslik
juriidiline isik omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus
tema eesmärgiga. § 44 lõike 2 alusel sätestatakse
avalik-õigusliku juriidilise isiku organid seaduses.