Menüü

Kokkuvõte

Iga haldusorgan tegutseb oma pädevuse piires, s.t täidab talle seadusega või selle alusel seatud ülesandeid. Selleks, et haldusülesandeid täita paindlikult ja efektiivselt, on vahest vaja tegutseda teise haldusorganiga koostöös. Ametiabi üldregulatsioon asub halduskoostöö seaduses (HKTS) ja sama seaduse alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruses. HKTS neli ametiabi reguleerivat paragrahvi ‒ §-d 17–20 ‒ on struktuurilt ja valdavalt ka sisult sarnased ametiabi üldregulatsiooniga Saksa Liitvabariigi haldusmenetluse seaduses. Mõned HKTS ametiabisse puutuvad normid tekitavad kohati küsimusi, mis omakorda annab põhjust seada kõrvale Saksa sõsarsätted. Kuid Eesti ja Saksa õiguse võrdlemine ametiabi osas pole artikli põhiline rakurss. Probleemkohad, mida artiklis käsitletakse, tõusetuvad meie enda regulatsioonist, sõnastusest ja haakuvusest teiste halduskoostöö vormide ja järelevalve sätetega. Alljärgnevalt mõned küsimused, millega moel või teisel artiklis tegeletakse. Millal on tegu sellise ametiabiga, millele on kehtestatud erikord ja ametiabi üldsätteid ei kohaldata? Millal on tegu muu koostöövormiga, aga mida tehakse ametiabi korras? Kui üldseaduses on sätestatud juhud, mil ametiabi sätteid ei kohaldata, kas siis eriseaduses on mõttekas selline abi ilma erisusteta bumerangina ametiabi andmise üldkorraga siduda? Kas ametiabi ühekordsuse põhimõtet on rikutud, kui üks haldusorgan annab teisele tema ülesannete täitmise toetamiseks personaliabi pikemaks perioodiks? Kas sel juhul ongi üldse tegu ametiabiga, sest appi toodud personal tegutseb abivajaja juhtimisel? Kuidas haakuvad või vastanduvad ametiabi ja kaasamise mõisted – kas mõnel juhul on kaasamine siiski ametiabi? Kes lahendab tüli, kui haldusorgan teisele ametiabi ei anna?

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse