Menüü

Kokkuvõte

Ebaseaduslik agressioon, okupatsioon, okupeeritud territooriumil elanike represseerimine, sunniviisiline ümberasustamine ja mobiliseerimine okupeeriva riigi relvajõududesse – need märksõnad seostuvad täna ennekõike viimaste kuude sündmustega Venemaa poolt hõivatud territooriumitel Ukrainas, kuid kirjeldavad samamoodi Eestis, Lätis ja Leedus toimunut 80 aastat tagasi. Erinevalt tänasest Ukrainast otsustasid Balti riikide valitsused 1940. aastal okupatsioonijõududele relvastatud vastupanu osutamisest loobuda. Okupatsiooniga leppimine, riikide hävitamine ja võõrvõimu terror olid aga suurele osale elanikkonnast vastuvõetamatud. Seetõttu osutasid Nõukogude Liidu ülekaalukatele julgeolekujõududele omaalgatuslikku vastupanu vabatahtlikud, keda kutsuti metsavendadeks. Rahvusvahelise õiguse kohaselt vastavad metsavennad kõige enam partisanide määratlusele.

Käesolevas artiklis analüüsitakse metsavendade ja Nõukogude Liidu vastasseisu rahvusvahelise õiguse vaatevinklist. Tuuakse esiti välja selle vastasseisu olemus ja poolte ideoloogiad. Seejärel vaadeldakse tol ajal kehtinud rahvusvahelisi humanitaarõigusakte (enne Genfi 1949. a konventsioone rohkem tuntud kui rahvusvaheline sõjaõigus) ja määratletakse nende järgi metsavendade õiguslik staatuse. See võimaldab mõista metsavendade konkreetseid õigusi ja kohustusi selles relvakonfliktis.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse