Kokkuvõte

Kõige lihtsamal juhul paneb üks isik toime ühe teo, mis siis ka karistusseadustiku ühe ja õige paragrahvi alla subsumeeritakse. Mitme teo korral tuleb kõigepealt lahti harutada asjaolude külg ning seejärel tuleb kord õigusliku kogumi kätte – teatavasti moodustavad üks tegu ja mitu eri koosseisu ideaalkogumi (karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1), mitu tegu ja mitu eri koosseisu aga reaalkogumi (§ 63 lg 2).

Teoainsuse (ideaalkogum) ja teomitmuse (reaalkogum) kõrval võib seaduskonkurentsi tulemusena tekkida seadusainsus. Need juhtumid, kus kaks seadust ei saa rahulikult teineteise kõrval seista, vaid ühel tuleb areenilt lahkuda, on spetsiaalsus, subsidiaarsus ja konsumeerimine. Nende suhteliselt uute mõistete taga on meile nii mõndagi tuttavat: näiteks sama õigushüve vastu suunatud lõpuleviidud kuritegu hõlmab sellele eelneva katse; sama isiku poolt kaastäideviijana toimepandud tegu hõlmab tema enda poolt varem toimepandud kihutamisteo tulevase kaastäideviija suhtes jne. Ometi on vaadeldavas valdkonnas palju vastamata küsimusi, mis puudutavad nii kogumi ja seadusainsuse piiritlemist kui ka kolme liiki seadusainsuse mõisteid ja kohaldamist. Meie kirjanduses ja kohtupraktikas tundmatu probleem on konkurentsi tõttu tagasi astunud koosseisu erandlik arvestamine isiku süüditunnistamisel ja karistuse mõistmisel.

• karistuse kohaldamine
,
• süütegu
,
• isikuvastased süüteod
,
• varavastased süüteod
,
• kohtueelne menetlus
,
• avaliku rahu vastased süüteod
,
• avaliku usalduse vastased süüteod
,
• liiklussüüteod
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses