Kokkuvõte

Ideel, mis keelab indiviidi karistada ühe ja sama teo eest mitu korda, on pikk ajalugu. Traditsiooniliselt on seda põhimõtet peetud karistusõiguse põhimõtteks, mille territoriaalne ulatus on määratud riigi territooriumiga. Tänapäeval on ne bis in idem põhimõte aga üha aktuaalsem kuritegevuse rahvusvaheliseks muutumise tõttu, mida Euroopas soodustab riigipiiride kadumine, kurjategijate mobiilsus ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine. Paralleelsed menetlused ja kohtualluvuse konfliktid mitte üksnes ei tekita õiguskindlusetust, vaid komplitseerivad ka ametivõimude tegevust. Küllap see on ajendanud Euroopa Liidu õigusloojat tunnustama ka Euroopa Liidu õiguse tasemel ne bis in idem põhimõtet. Ometi sisustavad Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Kohus seda põhimõtet erinevalt, mis tuleneb põhimõtte sõnastuse erinevusest. Ehkki viimasel ajal on just Euroopa Inimõiguste Kohus lähendanud oma tõlgendust Euroopa Kohtu tõlgendusele, on ne bis in idem põhimõtte territoriaalne ulatus aga endiselt erinev.

Euroopa Liidu õiguskorras on ne bis in idem põhimõttel kahesugune tähendus. Ühelt poolt on tegemist Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõttega ja teiselt poolt lepingunormiga. Viimastest tuleb nimetada eelkõige Schengeni rakenduskonventsiooni, mis andis ne bis in idem põhimõttele riigiülese mõõtme. Artiklis selgitatakse, millised on nende olulisemate õigusinstrumentide erinevused ning kuidas Euroopa Liidu õigus ja kohtupraktika sisustavad ne bis in idem põhimõtet, eriti aga mõisteid „lõplik kohtuotsus“ ja „sama tegu“.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Euroopa Liit
,
• rahvusvaheline karistusõigus