Menüü

Kokkuvõte

Andmekaitseõigus on õigusvaldkond Euroopa Liidus, mis on alates selle esimesest kodifitseerimisest Euroopa ühenduste tasandil 1995. aastal hästi arenenud ning tänaseks kindlalt juurdunud ühenduse õiguskorda. Üldtuntud on andmekaitsedirektiiv, mis sätestab Euroopa Liidu andmekaitse alused. Üldisele andmekaitsedirektiivi eelkäijaks oli Euroopa Nõukogu 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon, mis jõustus 1985. aastal. Üldise andmekaitsedirektiivi kõrval on väga tähtis ka Euroopa ühenduste teine andmekaitsele pühendatud direktiiv, nimelt elektroonilise side andmekaitsedirektiiv. See akt loob järjest olulisemaks muutuvale elektroonilise side valdkonnale sobiva raamistiku, mis garanteerib põhimõtteliselt Euroopa kodanike õiguse privaatsusele ja andmekaitsele.

Olulised on ka kaks põhiõiguslikku akti, mis on ühtlasi Euroopa andmekaitse aluseks. Kõigepealt on selleks Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Hiljuti lisandus sellele Euroopa põhiseaduse leping oma põhiõiguste kataloogiga, mille artikkel II-68 kannab pealkirja „Isikuandmete kaitse“.

Autor annab ülevaate nende aktide põhimõtetest ning käsitleb mõningaid üldise andmekaitsedirektiivi kohaldumise küsimusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse