Kokkuvõte

Töötajate osaluse kujundamisel nii ettevõttes kui ka käitises tuleb riigisiseselt otsustada rida küsimusi. Esmane otsustus on, kas käitise ja/või ettevõtte tasandil luuakse eranditult ainult ametiühingu esindus või on lisaks ametiühingu esindusele käitises ka töötajate poolt valitud esindusorgan (käitise nõukogu). Järgmine probleemide ring on seotud küsimusega, missugusel õiguslikul alusel nimetatud organid või organ eksisteerima peaks (seadused, kollektiivlepingud nii ettevõtte kui ka haru tasandil). Edasi tuleb otsustada, missugusel tasandil töötajate esindus funktsioneerima peaks (käitis või ettevõte); milline on töötajate minimaalne arv, et taolist esindust luua, ja millised on kriteeriumid töötajatele, kes taolised kohustused enda kanda võtavad. Otsustada tuleb, missuguse pädevusega vastav esindus on, kas tegemist on ainult informeerimise ja konsulteerimisega või on töötajate esindusel võimalus teatud küsimustes sisuliselt kaasa rääkida. Samuti kaasnevad nende probleemide lahendamisega küsimused selle kohta, kes peab kandma töötajate esindusega seotud kulutused, missugused on võimalused töötajate esinduste poolt vastuvõetud otsuste täitmise tagamiseks, kui tööandja neid otsuseid ei järgi, aga samuti küsimus, milline on töötajate esindajate kaitse.

Artiklis antakse ülevaade töötajate esindamise regulatsioonist Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu liikmesriikides ning tehakse ettepanekuid töötajate esindamise põhimõtete kujundamiseks Eestis.

• kollektiivsed töösuhted
,
• aktsiaselts
,
• tööandja
,
• töötaja
,
• Euroopa Liit