Sulge
Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis, mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid.
Eesti põhiseaduse § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad
kõiki kohaliku elu küsimusi KOV-d, mis tegutsevad seaduste alusel
iseseisvalt. Samalaadne säte sisaldub enamuse Euroopa riikide
põhiseadustes. Taolisest lausest on KOV teoorias tuletatud arvukad
printsiibid ja taolises lauses eneses nähakse printsiipe, mis
määravad KOV garantii ulatuse. Nii tuleneb näiteks sõnadest
„kõiki kohaliku elu küsimusi“ KOV universaalpädevuse printsiip;
sõna „omavalitsus“ viitab omavalitsusprintsiibile ja
„kohalik“ selle tüübile; seaduse reservatsiooni kehtestamine
asetab garantii seaduse reservatsioone puudutava teooria valgusse jne.
Igast sõnast ja igast seosest on seega võimalik riigi ja KOV seose
kohta midagi järeldada, lisaks kuulub KOV garantiisse hulk
täiendavaid sätestatud ja sätestamata põhimõtteid. Eraldi tuleb
mainida finantsgarantiid, mis on KOV põhitagatise – kohaliku elu
küsimuste iseseisva lahendamise õiguse – vältimatu tingimus. KOV
garantii oluline koostisosa on iga KOV üksuse õigus oma
põhiseaduslikku seisundit riigiorganite, aga ka teiste KOV üksuste
ja nende liitude surve eest kaitsta.