Euroopa Liidus kehtib terve rida määruseid, mis koos tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja erinevate välislepingutega reguleerivad rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimist Eesti kohtutes. Kohtulahendite ...

...menetlusõiguses annab põhimõttelise taasavamise võimaluse teistmine kui menetlus, kus mõne uue asjas tähtsust omava asjaolu...

Riigikogu võttis 19. mail 1993.a. vastu Tsiviilkohtupidamise seadustiku, mis hakkab 15. septembrist 1993.a. kehtima (RT 31/32, art. 538). Seega jääb tema tundmaõppimiseks kolm kuud aega. Seadustiku ...

Riigikohus tegutseb koosseisus: 1 üldkogu; 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; 3 tsiviilkolleegium; 4 kriminaalkolleegium; 5 halduskolleegium; 6 loakogu. Võimalikud on veel menetlus kolleegiumite ...

...mõju varasema otsuse tühistamisel. Olgu lisatud, et teistmine on elus harva ette tulev alus jõustunud kohtulahendi...

1. Riigikohtu pädevus tsiviilasjades 1PS §-ga 146 kooskõlas mõistab kohus õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. PS § 149 lg. 3 rõhutab Riigikohtu kui riigi kõrgeima kohtu ühte olulist funktsiooni ...

Asja võtmiseks Riigikohtu menetlusse on vaja menetlusluba. Kui vana seaduse järgi ei olnud teistmise asjas menetlusluba vaja, siis nüüd on menetlusluba vaja ka teistmisel. Muudatus on tingitud sellest ...