Kokkuvõte

Käesolev raport kirjeldab laialt levinud muresid, mida põhiseaduse tagaplaanile jätmine seoses Euroopa Liiduga liitumisega on Eesti juristide hulgas tekitanud, samuti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses tekkinud praktilisi raskusi. Õigusteadlased on väljendanud muret Euroopa vahistamismääruse süsteemi üle, mis tõi kaasa järelevalvemenetluse, mille algatas õiguskantsler, tuginedes kaitseõigustele. Raport käsitleb ka suhkru üleliigsete laovarude kaasusi õiguspärase ootuse ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keelu põhimõtete valguses ning probleeme, mis on seotud seaduste avaldatusega Euroopa Liidu õiguse kontekstis. Raportis jõutakse järeldusele, et laias laastus on enam-vähem kõik põhiväärtuste riived olnud õigustatud eurolõimumise kasulike mõjudega. Sellegipoolest soovitatakse lisada põhiseadusse piirav säte Saksamaa Solange-praktika eeskujul ja uuendada põhiseaduse Euroopa Liiduga lõimumise regulatsiooni.

• Eesti Vabariigi põhiseadus
,
• eurolõimumisega seotud põhiseaduse muudatused
,
• Riigikohus
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• põhiõigused
,
• õigusriik
,
• Saksa põhiseadusetraditsioonide mõju
,
• ESM
,
• Euroopa vahistamismäärus
,
• kaitseõigused
,
• loovutamismenetlus
,
• suhkru üleliigsete varude kaasused
,
• seaduste avaldatus
,
• õiguskindlus
,
• õiguspärane ootus
,
• ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld
,
• sotsiaalsete õiguste kohtulik jõustatavus
,
• andmete säilitamise direktiiv
,
• Euroopa Liidu õiguse tingimusteta esimus
,
• rahvahääletus
,
• seadusereservatsioon