Käesolevas Juridica numbris pakuvad neli
artiklit riigihankeõiguse teemal huvitava läbilõike valdkonna probleemistikust,
mis osalt on eriomane vaid uuele riigihangete seadusele, osalt aga aegumatu.
Uuele seadusele eriomase probleemi näiteks võib tuua alltöövõtjate kaitseks
kehtestatud alternatiivse reeglistiku sobivuse küsimuse, samas kui läbi aegade
on selgelt lahendamata riigihankeõiguse piirnevate normistikega suhestumise
küsimus. Aegumatu tundub olevat ka Härgineni jt käsitletud eraõigusliku isiku
hankijaks klassifitseerimise probleemistik, Minumets aga vaatleb Euroopa Liidu
ja Eesti õiguse koosmõju klassikalist küsimust erinõuete kehtestamise
aktuaalses kontekstis.
Nimetatud artiklid osutavad omakorda
huvitavale küsimusele: millal ja kuidas toimub tegelikult Euroopa Liidu
direktiivide ülevõtmine? Kas ülevõtmine saab tehtud direktiivide reeglistikku
kajastava seaduse kehtestamisega või on hoopis tegu pikema protsessiga, mis
seadusega kujundatud raamistikule tuginedes toimub sammhaaval alles praktika
käigus?
2014. aasta hankedirektiivide *1
ülevõtmiseks koostatud riigihangete seaduse eelnõu võeti seadusena *2
vastu pärast tuliseid vaidlusi ja mõningaid „Kaardimaja“ *3
stiilis toimunud vahepalasid 2017. aasta kevadel ning jõustus sama aasta
septembris. Hoolimata vastuvõtmise hilinemisest – või hoopis tänu sellele, et
ajasurvele vaatamata keskendus eelnõu ettevalmistamine enam sisule kui vormile
(loe: tähtajale) – sai riigihangete seadus tunnustuse kui aasta parim seadus.
Teenusmajanduse Koja ja Postimehe koostöös korraldataval iga-aastasel konkursil
tunnustati mh põhjalikku eeltööd ja huvirühmade süsteemset kaasamist seaduse
loomisse. *4
Ühest küljest võib öelda, et riigihangete seaduse vastuvõtmisega said
hankedirektiivid Eestis lõpuks üle võetud – formaalses mõttes see kahtlemata
nii ongi. Teisest küljest võib aga väita, et õiguse tegeliku igapäevase
kohaldamisega direktiivide ülevõtmine alles algab.
Vaid praktika näitab, kas uuele riigihangete
seadusele pandud lootused teostuvad või hirmud realiseeruvad ning kuidas õnnestub
seadust kohaldada riigihanke valdkonna dünaamilise arengu taustal Euroopa Kohtu
kohati ootamatut praktikat arvestades. Just viimane saab olema seaduse tõhususe
ja paindlikkuse tuleproov.
Seniks soovin meeldivat lugemist!
Märkused:
*1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL, 26. veebruar 2014,
kontsessioonilepingute sõlmimise kohta. – ELT L 94, 28.03.2014, lk 1–64;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014,
riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. – ELT
L 94, 28.03.2014, lk 65–242; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2014/25/EL, 26. veebruar 2014, milles käsitletakse vee-, energeetika‑, transpordi-
ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ. – ELT L 94, 28.03.2014,
lk 243–374.
*2 RT
I, 01.07.2017, 1.
*3 Pean
silmas ülimenukat Ameerika poliitsarja originaalpealkirjaga „House of Cards“.
Rohkem infot arvutivõrgus: https://etv.err.ee/l/sarjad/kaardimaja,
netflix.com/houseofcards.
*4 2017.
aasta parima ja halvima seaduse konkurss. – Riigi Teataja, 26.01.2018.
Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/eelvaadeSeadusUudis/1764;
A. Einmann. 2017. aasta halvima seaduse nimetus läks jagamisele
alkoholiaktsiisi tõusu ja tulumaksureformi vahel. – Postimees, 21.02.2018.
Arvutivõrgus: https://www.postimees.ee/4416331/2017-aasta-halvima-seaduse-nimetus-laks-jagamisele-alkoholiaktsiisi-tousu-ja-tulumaksureformi-vahel.