Kokkuvõte

Relatiivsed on õigusmõisted, mis esinevad paralleelselt eri õigusharudes (kasutatud on ka terminit „mõistete ristkasutamine“), ent mis täielikule või osalisele grammatilisele identsusele vaatama võivad eri õigusharudes olla sisustatud isemoodi. Iseenesest ei ole tegu millegi erakordsega, relatiivsete õigusmõistete kasutamine on õiguses loomulik ja ilmselt ka vajalik.

Olulise lähtealusena on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud, et õigussüsteemi terviklikkuse põhimõtet arvestades peaks tsiviilõiguslikke mõisteid sisustama karistusõiguses samamoodi nagu tsiviilõiguses. Kohtupraktikas on siiski süstemaatilis-teleoloogiliste (kriminaalkolleegium on kasutanud väljendit „õigusharude erinevad ülesanded“, täpsustamata küll, mis on tsiviilõiguse ja karistusõiguse ülesanded ning milles seisneb nende erinevus) või kriminaalpoliitiliste kaalutlustega põhjendatud eeltoodud üldpõhimõttest kõrvalekaldumist. Selline seisukoht, õigemini Riigikohtu julgus olemuselt dogmaatilises küsimuses nii selge suunis anda on märkimisväärne ja väärib eraldi esiletõstmist. Artiklis tehakse katse seda Riigikohtu seisukohta sisustada.

• avaliku rahu vastased süüteod
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• varavastased süüteod