Kokkuvõte

Rahumeelse läbisõidu õigus kohaldub kõigile välisriigi laevadele eelneva teatamise või loa küsimise nõudeta. Sellisel kujul merede vabadust tagava rahumeelse läbisõidu õiguse sätestamist 1982. aasta mereõiguse konventsioonis võib pidada osaks üldisest kokkuleppest, mille järgi peamised mereriigid olid ühtaegu valmis laiendama mereõiguse konventsiooni artiklis 3 territoriaalmere ulatust 12 meremiilini.

Kui riikide poolt ühtselt tunnustatud ja kohaldatavad vaba läbisõitu tagavad rahvusvahelised normid puuduksid, sulguksid territoriaalmere sellise laiendamise tulemusel tähtsad rahvusvahelised mereteed (esmajoones väinades) või oleks neist läbisõit oluliselt piiratud. Seetõttu on Eestilgi vastutus tagada rahvusvahelise mereõiguse ühetaoline kohaldamine ja sellega seoses kohustus sätestada oma siseriiklikud nõuded mh rahumeelse läbisõidu õiguse kohta selliselt, et oleks tagatud nende kooskõla mereõiguse konventsiooniga.

Artiklis antakse esmalt ülevaade merevööndite kujunemisloost rahvusvahelises mereõiguses. Mereõiguse konventsiooni alusel loodud uute merevööndite reguleerimise kõrval hinnatakse kriitiliselt Eesti kehtivat õigusraamistikku sisevetesse ja territoriaalmeresse puutuvas. Konkreetsemalt peatutakse rahumeelse läbisõidu õigusel Eesti territoriaalmeres, analüüsides eelkõige välisriikide sõjalaevadele kohalduva Eesti õigusraamistiku kooskõla mereõiguse konventsioonis sätestatud rahumeelse läbisõidu nõuetega.

• mereõigus
,
• Rahvusvaheline õigus