Menüü

Kokkuvõte

Traditsiooniliselt on kooliga seotud küsimusi peetud haldusõiguslikeks. Kuna põhikooli õpilased on lapsed ja noorukid, tuleb haridusala otsuste tegemisel, nagu ka õpetamist ja kasvatamist puudutavate õiguslike küsimuste puhul, võtta lähtekohaks lasteõiguslik vaatenurk. Selline käsitus, mis rõhutab kohustust austada, kaitsta ja edendada laste inimõigusi haridustöös, põhineb rahvusvahelistel inimõigusalastel kokkulepetel ning on õigusteaduses veel juurdumisjärgus.

Õigus haridusele on õpilase peamine õigus. See hõlmab õigust kvaliteetsele haridusele turvalises õppekeskkonnas. Õpilasel on ka õigus sõnavabadusele, privaatsusele, puutumatusele, oma keelele ja kultuurile, usuvabadusele, omandi kaitsele ning õiguskaitsele. Kooli ei ole harjutud nägema lapse õiguste vaatenurgast. Õigust käia koolis peeti pikka aega privileegiks. Õpilase rolliga on pigem seotud kohustused kui õigused. Haridustöö eesmärgiks peetakse koolitamist ja kasvatamist. Kooli on peetud peamiselt kohaks, kus tagatakse hariduse saamise õigus, koolis ei ole tunnistatud kohustust täita õpilaste inim- ja põhiõigusi laiemalt. Inimõigused saavad olla osa valitsevast kultuurist vaid juhul, kui neid püütakse koolielus aktiivselt täita ja edasi anda.

Autor vaatleb oma kirjutises, mida laste õigused endast kujutavad ja kuidas neid tuleb koolis arvesse võtta. Selgitatakse eriti lapse õiguste konventsiooni peamist sisu, millel haridusala õigusaktid ja kooli kogu tegevus põhinema peavad.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse