Menüü

Kokkuvõte

Viimastel aastatel on Eesti saanud juurde palju uusi kaitsealasid või on laiendatud juba olemasolevate kaitsealade piire. Valdavalt on see olnud seotud linnudirektiivist ja loodusdirektiivist tulenevate kohustuste täitmisega. Mitmete liikide ja elupaigatüüpide seisund, mida linnudirektiivi ja loodusdirektiivi kohaselt peab kaitsma, on Eestis praegu hea. Seetõttu ei pruugi kõigi linnudirektiivile ja loodusdirektiivile vastavate alade/liikide kaitsmine Eesti olusid arvestades olla veel vajalik. Teisest küljest tuleb tunnustada nende direktiivide hoiatavat, ettevaatusele kutsuvat hoiakut. Kui teistes liikmesriikides on mingid liigid või elupaigatüübid ohtu sattunud, siis võib sama juhtuda ka Eestis. Mõistlik on õppida teiste kogemustest ja kaitsta oma loodusväärtusi juba enne riigisisese kaitsevajaduse tekkimist, sest kõige efektiivsem on looduskaitse, millega suudetakse mis tahes liikide ja elupaigatüüpide ohustatuks muutumist vältida.

Esmalt käsitletakse artiklis Euroopa Kohtu praktika käigus väljakujunenud põhimõtteid, millest tuleb liikmesriigil lähtuda liikide ja elupaigatüüpide linnudirektiivi ja loodusdirektiivi eesmärkide täitmiseks kaitse alla võtmisel. Seejärel analüüsitakse, kas ja kuidas on Eestis tagatud järelevalve riigi vastava tegevuse(tuse) üle.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse