Kokkuvõte

Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon).

Euroopa Liidu õigust ja kohtupraktikat võib pidada nende kahe seguks. Seejuures võib õiguskirjandusest leida erinevaid ja kohati isegi vastandlikke seisukohti selle kohta, kas Euroopa Liidu õiguses ja kohtupraktikas domineerib haldusmenetluse instrumentalistlik või pigem inimväärikust kaitsev idee. Ühtse lähenemise puudumine tuleneb esiteks asjaolust, et väidetavalt on Euroopa Liidu haldusõiguse kõige olulisemateks mõjutajateks olnud vastandlikke lähenemisi toetavad riigid: Saksamaa kui eeskätt instrumentalismi pooldaja ning Inglismaa kui eelkõige menetlust tähtsustav riik. Teiseks on arusaam haldusmenetlusõigusest Euroopa Liidus aja jooksul selgelt muutunud ja edasi arenenud.

Artikkel tutvustab hea halduse põhimõtte arengut Euroopa Liidus rõhuasetusega põhiõiguste hartal.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• Euroopa Liit
,
• haldusmenetlus