Kokkuvõte

Õigusalaste teadmiste levitamine on õigusteadvuse kujundamise üks vahend. Selle ülesandeks on õiguserikkumistesse ja õiguserikkujatesse eitava suhtumise loomine ehk profülaktiline funktsioon. Teine funktsioon on õigusnormide tutvustamine ehk informatiivne funktsioon. Õigusteadvuse kujunemine ja vastavate suhtumiste omaksvõtt oleneb mitmest asjaolust. Õigusteadvus ei sõltu üksnes õigusalase selgitustöö tasemest. Kui juriidiline kultuur on madal, õigusnormid ei ole kehtestatud demokraatia tingimustes ja nende kohaldamisel ei peeta kinni seaduslikkusest, siis ei saa õigusalane selgitustöö olla efektiivne. Eesti riigi ühiskondliku arengu võib tinglikult jagada järgmisteks perioodidesse: 1918-1940 suhteliselt demokraatlik õigusriik; 1940-1953 okupatsiooniperioodi algus, stalinlik totalitarism. See on periood, kus õiguspropaganda oli suunatud repressioonide õigustamisele. Edasi järgnes poststalinistlik ehk nn sulaperiood 1960-ndatel aastatel ja seisakuaeg kuni 1985. aastani kui seadused asendati tähtsamates eluvaldkondades NLKP KK otsustega ning partei ja valitsuse ühismäärustega.

• õigusharidus