Kokkuvõte

Euroopa vahistamismääruse (EMV) raamotsuse tõlgendamisel on Euroopa Kohus kujundanud 19 aasta jooksul mahuka ja nüansirohke praktika (artikli kirjutamise seisuga kokku 77 lahendit). Euroopa Kohut on järjepanu kritiseeritud liikmesriikide vahelise üleandmiskorra efektiivsuse nimel põhiõiguste ohverdamise pärast. Alates 2016. aasta Aranyosi ja Căldăraru lahendist on kohtupraktikas toimunud nihe põhiõiguste suurema kaitsetaseme suunas. Raamotsuse aluseks olevatest vastastikuse tunnustamise ja vastastikuse usalduse põhimõttest võib erandjuhul kõrvale kalduda, kuigi loovutamisest keeldumisel on kõrge tõendamisstandard. Muutus kohtupraktikas ei ole seni viinud raamotsuse kaasajastamiseni.

Eestikeelses erialakirjanduses on loovutamismenetlusega seonduvaid õiguslikke ja praktilisi probleeme kajastatud tagasihoidlikult. Artikkel annab üldise ülevaate EMV regulatsiooni kujunemisest Eestis ja raamotsuse eelduseks olevast liikmesriikide vahelise usalduse põhimõttest, samuti kirjeldab põhiõiguste klauslil (raamotsuse art 1 lg 3) tuginevat loovutamisest keeldumise alust Euroopa Kohtu tõlgenduses ja raamotsuses mittesisalduvat EMV proportsionaalsuse põhimõtet.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• loovutamismenetlus
,
• rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses
,
• Euroopa Liit