Menüü

Kokkuvõte

Ikka ja jälle on kuulda arvamust, et kohtud on omandanud liiast palju võimu. Sellised väited on otseselt või vähemalt kaudselt seotud etteheitega, et kohtute tegevus piirab ülemäära seadusandja otsustusvabadust ja siseneb poliitika valdkonda, minetades talle põhiseadusega antud pädevuse piirid.

JUDICON-EU uurimisprojekt võttis endale ülesandeks hinnata erinevate parameetrite abil Euroopa Liidu liikmesriikide kõrgeimate kohtute otsuste mõju seadusandlusele ja seadusandjale ning kohtuotsuste tugevust seadusandja suhtes aastatel 1990‒2020. Projekti eesmärgiks oli mõista paremini, millised on seadusandja ja kohtuvõimu omavahelist suhet ja võimude vahekorda määravad kriteeriumid. Sel põhjusel keskendus uurimus kõrgeimate kohtute otsustele, mille sisuks oli riiklike õigusaktide põhiseaduspärasuse kontroll. Uurimusest ei olnud hõlmatud täitevvõimu kehtestatud õigusaktid ega sellised madalama astme kohtu seisukohti revideerivad konstitutsioonikohtu otsused, mille sisuks ei olnud parlamentaarse seadusnormi (või selle puudumise) kontroll. Kuna Eestis puudub eraldi konstitutsioonikohus, olid antud juhul uurimuse esemeks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja üldkogu formaalse seadusnormi kontrolli otsused.

JUDICON-EU projekti raames valmis Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve praktikast ulatuslik uurimus, millele sarnast ei ole seni teostatud. Kuna selle sisu ja tulemused omavad olulist tähendust just Eesti õiguskorra jaoks, tutvustab käesolev artikkel uurimust ja autori poolt selle alusel tehtud järeldusi lähemalt ka eestikeelsele lugejaskonnale.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse