Kokkuvõte

Riigikohtu kodulehe andmeil on Eesti kohtud seisuga 26. november 2021 esitanud Euroopa Kohtule 35 eelotsusetaotlust. Kui Eesti kui n-ö noore liikmesriigi kohtute praktikas on Euroopa Kohtuga konsulteerimine alles hoogu kogumas, siis Euroopa Liidu õiguskorra kui terviku vaatest on eelotsusemenetlusel olnud ajalooliselt mängida vägagi prominentne roll.

Käesolevas artiklis võetakse vaatluse alla üks võrdlemisi kitsas, ent Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute töö ja neis kohtutes vaidlevate poolte menetlusõiguste seisukohalt siiski oluline eelotsusemenetlust puudutav teema, nimelt nn acte clair doktriin ning seda puudutavad viimased arengud. Esmalt loob autor teema mõistmiseks vajaliku fooni, selgitades liikmesriikide kohtute õigust ja kohustust taotleda Euroopa Kohtult eelotsust, liikudes seejärel eelotsuse küsimise kohustuse erandite juurde, mille hulka kuulub ka acte clair olukord. Sealt edasi vaadeldakse acte clair doktriini lähemalt, uurides selle puudusi ja rakendusprobleeme. Viimasena tuleb vaatlusele, kas ja mida on Euroopa Kohus teinud, et acte clair doktriini kitsaskohti likvideerida.

• Euroopa Liit
,
• õigusemõistmine