Menüü

Kokkuvõte

Triin Biesinger väljendas Juridicas 2018/3 ilmunud artiklis muret selle üle, kas halduskohtutes on tagatud isikute tõhus õiguskaitse olukorras, kus kohtud on hakanud üha enam tagastama kaebusi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõikes 2 sätestatud diskretsioonilistel alustel, ning kas kohtud ei ole oma praktikaga seadnud kohtusse pöördumiseks liialt kõrget lävendit.

Käesoleva artikli autorid võtsid vaatluse alla HKMS § 121 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel kaebuse tagastamist käsitleva Tallinna Ringkonnakohtu praktika ajavahemikul 2013. aastast kuni 2018. aasta I poolaastani. Kogutud lahendite läbivaatamise tulemusel selgus, et kui jätta kõrvale korrakaitse valdkonda puudutavad lahendid (ennekõike kinnipeetavate kaebused), moodustasid kõikidest nimetatud alustel kaebuse tagastamise lahenditest suurima osa ehitus- ja planeerimisõiguse valdkonnas tõusnud vaidlused. Ehituse ja planeerimise valdkonnaga on tihti seotud ka keskkonnaküsimused, mistõttu uurisid autorid ka seda, milliseid kaebeõiguse probleeme on tõusnud keskkonnavaidlustes.

Kõige enam puudutasid autorite läbitöötatud, ehitus-, planeerimis- ja keskkonnaasjades tehtud ringkonnakohtu määrused naabrusõiguste kaitseks algatatud menetlustes tõusnud küsimusi, planeerimismenetluses tehtavate menetlustoimingute vaidlustamise võimalusi ning seadusest tulenevate kaebeõiguse erialustega seotud probleeme. Neid teemasid artikkel käsitlebki.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse