Menüü

Kokkuvõte

Isikuandmete töötlemine on saanud meie elu loomulikuks osaks. Järjest suuremas ulatuses töötlevad isikuandmeid riiklike institutsioonide kõrval ka äriühingud, sealhulgas globaalse haardega suurkorporatsioonid. See kõik on tekitanud küsimuse, kuidas ja kuivõrd üldse on andmesubjektidel sellise arengu taustal võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta.

25. mail 2018 jõustub uus isikuandmete kaitse üldmäärus. Üldmääruse üheks oluliseks eesmärgiks on anda andmesubjektidele parem kontroll oma isikuandmete üle. See tähendab muuhulgas, et andmesubjektidel peab olema võimalik kasutada oma õiguste rikkumise korral tõhusaid õiguskaitsevahendeid. Käesolevas artiklis tutvustatakse ja analüüsitakse andmesubjekti kolme üldmääruses sätestatud õiguskaitsevahendit: kaebus järelevalveasutusele, kaebus halduskohtule ja kahju hüvitamise nõue. Artiklis võrreldakse õiguskaitsevahendite regulatsiooni uues üldmääruses senisega, tuuakse välja tähtsamad muudatused ja markeeritakse uue normistiku võimalikud kitsaskohad. Samuti antakse hinnang sellele, kuivõrd õiguskaitsevahendite regulatsioon uues üldmääruses aitab andmesubjektidel oma õigusi senisest tõhusamalt kaitsta.