Menüü

Kokkuvõte

Õiguskantsler on paljudel kontrollkäikudel kokku puutunud praktika ning olmetingimustega, mille puhul on selge, et hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutamise asutustes ei tagata klientide või patsientide privaatsust nõutaval tasemel. Suurimad probleemid on olnud järgmised: põhjendamatult ulatuslik videovalve, ravi- ja hooldustoimingud kõrvaliste isikute nägemisulatuses, inimeste privaatsusvajadusega mittearvestavad olmetingimused (nt läbikäidavad klientide magamistoad, WC-uste puudumine või lukustamise võimatus, pesemisruumide läbipaistvad uksed ning katmata aknad jmt). Mõningat privaatsfääri sekkumist ei saa tervishoiu- või hooldusteenuse osutamisel täielikult välistada. Nii ei saa näiteks mähkmeid vahetada, ilma et hooldaja näeks isiku intiimkehaosi. Samas on võimalik rakendada mõistlikke meetmeid, selleks et inimese privaatsus oleks teenuse osutamisel võimalikult kaitstud.

Artikli eesmärk on anda ülevaade tervishoiu- ja hoolekandeasutustes teenusel viibijate õigusest privaatsusele ning aidata kaasa asutuste praktika ja olmetingimuste muutmisele selliselt, et klientide ja patsientide eraelu ja privaatsus oleksid teenuse või ravi saamisel paremini tagatud. Teenuse osutamise käigus kogutud andmete koosseisu ning andmekaitse tagamise teemadel artiklis põhjalikumalt ei peatuta.

Et üle 65-aastaste puhul on suurem tõenäosus sattuda haiglasse või hooldekodusse ning nende ravi ja hooldus võivad olla pikaajalisemad, kasutatakse käesolevas artiklis üldiste eraelu ja privaatsusõigust puudutavate riigisiseste ja rahvusvaheliste õigusaktide, soovituste ning kohtupraktika kõrval kohati ka spetsiifiliselt eakate õiguste asjaomaseid käsitlusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse