Kokkuvõte

Eesti looduskaitseõigus on küllalt pika ajalooga. Esimene looduskaitset kompleksselt reguleeriv seadus võeti vastu juba 1935. aastal ja teine 1938. aastal. Hilisemal ajal on üheks looduskaitset enim mõjutanud teguriks olnud Euroopa Liidu liikmesus. Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide elluviimine võib otseselt mõjutada ka Eesti sotsiaal-majanduslikku arengut. Nimelt on Eestis säilinud suur hulk liike ja elupaigatüüpe, mis mujal Euroopas on inimtegevuse tõttu hävinud või ebasoodsas seisundis ja mille säilitamiseks või taastamiseks tuleb liikmesriikidel rakendada tõhusaid kaitsemeetmeid.

Viimastel aastatel on meedias kajastatud mitut juhtumit, kus on probleemiks loodusobjektide kaitse alla võtmisega kaasnevad põhiõiguste riived ja muud ebasoodsad mõjud erinevatele arenguprojektidele Eestis. Millistest kaalutlustest lähtudes tuleb kaitseala moodustamist pidada põhjendatuks ehk milline kaal on sotsiaal-majanduslikel aspektidel loodusobjektide kaitse alla võtmisel? Kas looduskaitserežiim ulatub ka kaitsealadest väljapoole? Milline kaal on muudel avalikel huvidel (majanduslikel ja sotsiaalsetel) kaitse alla võetud ala kaitsekorra tagamisel? Artiklis otsitakse neile küsimustele vastust nii Eesti riigisisene looduskaitseõiguse kui ka Euroopa Liidu looduskaitseõiguse aspektist. Sellele eelneb Eesti, aga ennekõike just Euroopa Liidu looduskaitseõiguse põhielementide käsitlus.

• Keskkonnaõigus
,
• Euroopa Liit