Menüü

Kokkuvõte

Ühtse Euroopa ehitamisele on tunnuslik aeg-ajalt lahvatav diskussioon Euroopa Liidu võimalike tulevikustsenaariumite üle. Artikli autor leiab, et vastamaks küsimusele Euroopa ühendatuse hetkeseisu kohta, on eri föderatsioonimudelite teoreetilisest võrdlusest ja aluslepingute tekstide analüüsist viljakam vaadata seda, kuidas on tegelikult toimunud ja toimub pädevuse üleminek rahvusriikidelt Euroopa Liidule esmapilgul isoleerituna näivates valdkondades. Seda autor käesolevas artiklis teebki, uurides riigi otsustusruumi ahenemist ehk varem liikmesriikidele kuulunud pädevusvaldkondade üleminekut sellises – autori meelest riigisuveräänsusega erilisel moel seotud – valdkonnas nagu riigi rahva kindlaksmääramine ehk kodakondsus. Selleks tutvustatakse esmalt Euroopa Kohtu 2. märtsi 2010. a otsust asjas Rottmann, millel autori arvates on paradigmaatiline tähendus; esitatakse selle otsuse (võimalikud) mõjud Euroopa föderaliseerimise küsimusele ning uuritakse lõpetuseks, kas ja millisel viisil on käsitletud problemaatika seotud Eestis samuti populaarse diskussiooniga põhiseaduse aluspõhimõtete (ja nende kaitsmise võimaluste) üle.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse