Menüü

Kokkuvõte

Lääne kultuuriruumis peetakse põhiõigusi koos demokraatiaga poliitilise korra alusväärtusteks. Põhiõiguste horisontaalse mõju tugevnemise tõttu ei saa ükski õigusharu neist mööda vaadata. Lisaks riikide põhiseadustele on põhiõigused täna ka rahvusvaheliste organisatsioonide loodud õigussüsteemide lahutamatuks koostisosaks. Põhiõiguste tugevat positsiooni võib tervitada, kuid Euroopa üha süveneva integratsiooni tõttu, riikide kuulumise tõttu erinevatesse rahvusvahelistesse ühendustesse muutuvad põhiõiguste kaitse süsteemid üha keerulisemaks. Need süsteemid sisaldavad põhiõiguste katalooge ja kaitsemehhanisme, et õigused ei jääks vaid deklaratsioonideks. Värskemaks näiteks on 2009. aasta 1. detsembril Euroopa Liidu põhiõiguste harta tunnistamine õiguslikult siduvaks aktiks. Kuna kõige sellega kaasneb suur usk põhiõiguste kohtulikku kaitsesse, siis on riikide kohtunikud esmajoones need, kes peavad orienteeruma erinevates rahvusvahelistes ja riigisisestes õigusaktides.

Artiklis antakse ülevaade eri kaitsesüsteemide vastastikustest suhetest ja arengust. Käsitletakse põhiõiguste kaitset Eestis, põhiõiguste arengut Euroopa Liidus ja Euroopa inimõiguste konventsiooni ning selles ettenähtud põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismi arengut, sh 1. juunil 2010 jõustunud muudatusi menetluskorras. Eraldi vaadeldakse, kuidas jagatakse vastutus riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahel rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustuste rikkumise korral, millised on Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu suhted ning kuidas peaks toimuma Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse