Menüü

Saaremaa sadama ja teiste samalaadsete projektide arendamine. Õiguslikud riskid Euroopa Ühenduse looduskaitsedirektiivide kontekstis

Autor:
Number 2005 /10 | Lk 693-704

Kokkuvõte

Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse elluviimisel on Eesti jaoks arvatavasti üheks suuremaks väljakutseks Euroopa Ühenduse looduskaitsedirektiivide eesmärkide saavutamine. Eestis on säilinud suur hulk mujal Euroopas hävinud loodusväärtusi, liike ja elupaiku. Sellest tulenevalt on meil Natura alade võrgustik üsna tihe, seda eriti rannaaladel ja saartel. Natura aladel (aga ka neist väljaspool) tuleb arvestada Euroopa Ühenduse looduskaitsedirektiividest ja Eesti asjakohastest õigusaktidest tulenevate majandustegevuse piirangutega.

Eesti avalikkusel, sealhulgas ka majandustegevuse arendajatel, ei paista olevat õiget ettekujutust sellest, milline on Natura alade režiim ja kuivõrd oluliseks väärtuseks loodust Euroopa Liidus peetakse. Ei ole sugugi harvad need juhtumid, kus teised kaalutlused – majanduslikud ja sotsiaalsed – peavad looduskaitseliste kaalutluste ees taanduma. Käesolevas artiklis käsitletavad Euroopa Ühenduste Kohtu kaasused näitavad seda küllalt ilmekalt. Ka Eestis on viimasel ajal olnud mitmeid huvitavaid looduskaitsega seotud kohtuasju. Et taolisi vaidlusi tulevikus üsna tihti ette võib tulla, näitavad mitmed tänased plaanid, olgu need siis seotud turba kaevandamisega kaitsealadel, prügilate rajamisega kaitsealade lähedusse, Emajõe luha arendamisega Tartus või mandri ja Saaremaa vahelise püsiühendusega.

Artiklis on analüüsitud nelja probleemideringi: Natura alade eesmärke, Natura alade valiku kriteeriume, Natura alasid oluliselt mõjutada võivate projektide hindamist ja Natura alasid negatiivselt mõjutavatele projektidele loa andmisega seotud erandeid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse